Soraineni sagedus
Oleme rahvusvaheline advokaadibüroo, kes tunneb hästi kõiki meie regiooni puudutavaid äri- ja maksuõiguse nüansse. Nõustamise kõrval on meile oluline seista hea ettevõtjasõbraliku ja bürokraatiavaba õigusruumi eest ning aidata kaasa majandust toetavate seaduste valmimisele, mistõttu võtame aktiivselt sõna meediakanalites.
Oma taskuhäälingu saates räägime lähemalt olulistest seadusemuudatustest; anname ettevõtjatele nõu, kuidas äririske maandada ning arutleme päevakajalistel teemadel. Lisaks oma advokaatidele kutsume külalisesinejatena saadetesse ettevõtjaid, riigiasutuste esindajaid, poliitikuid ja eri valdkondade eksperte. Meie saade on eetris iga kuu viimasel reedel kell 10 Äripäeva raadios ja järelkuulatav podcastina. Tule kuulama!
Soraineni sagedus
Kujunda oma kindlustusleping nii, et see kataks sulle olulisi riske
„Sageli on odavam ja sa saad parema une makstes natuke kindlustuse eest, kui et sind ühel hetkel üllatatakse mitmekümne tuhande eurose nõudega,“ võtab kindlustuse eelised kokku Soraineni vandeadvokaat ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja Marcus Niin.
Probleemid tekivad vähesest teineteisemõistmisest
Millele tuleks sekelduste vältimiseks kindlustuslepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata?
Enamik vaidlusi tekib Niine sõnul n-ö kommunikatsiooniprobleemist. „Lepingu sõlmimise ajal pooled ei räägi piisavalt läbi, millistel tingimustel ja millist kaitset ning millist kahjuhüvitist soovitakse.“
Vandeadvokaat tõi näiteks kaatri uppumise juhtumi, mis ilmestab, kui erinevad võivad praktikas olla arusaamad kindlustuskaitse sisust ja ulatusest. „Meie kliendiks oli laevade parandustööde tegija, kellel oli ka tegevusvastutuskindlustus. Tema mõte ja eesmärk, kui ta kindlustuslepingu sõlmis, oli see, et kui ta teeb parandustöid ja tema töö tõttu tekib kahju, siis on see kahju hüvitatav. Ta tegigi ühe kaatri parandustöid, vahetas juppe, kui aga kaater läks vee peale, siis see uppus ja tagajärjeks oli pool miljonit eurot kahju.“
Kindlustusandja ütles, et tema hüvitist ei maksa, sest kindlustustingimuste järgi on hüvitatav ainult see, kui laevaparandaja töötab töökojas mootoriga ja põhjustab sellel ajal mootorile mingi kahju, räägib Niin.
„Minu soovitus kõikidele kindlustusvõtjatele on, et kui te tahate vältida tulevikus selliseid probleeme, siis kindlustuslepingud on üks nendest lepingutest, kuhu tasuks oma fookus suunata. Tasub mõelda selle peale, millised on minu elulised või äritegevusega kaasnevad riskid, mille eest ma tahan kindlasti kaitset saada. Seejärel tuleks veenduda, et leping, mida kindlustusandja mulle pakub, kaitseb nende riskide eest,“ räägib Niin. Kahtluste ning ebaselguste korral tuleks kindlustusandjaga suhelda ja nõu küsida.
Kindlustusandjad pole kiuslikud
Rahva seas levib müüt, et kindlustusfirmad koguvad makseid, ent püüavad hüvitiste maksmisest kõrvale hiilida. Selle väitega If kindlustuse juriidilise üksuse juht Heinar Olak nõus pole. Valdav enamus kindlustusandjale esitatud kahjutaotlustest rahuldatakse. Olaki arvates võib taoline „rahvapärimus“ olla seotud kindlustuse tormilise minevikuga Eesti taasiseseisvumisperioodist. „Kahju hüvitamise kultuur ja ärikultuur üldse oli 90ndatel natuke metsik. Tänapäevaga pole seda praktiliselt võimalik võrrelda.“
Seekordses „Soraineni sageduse“ kindlustuse erisaates avavad kindlustusmaailma telgitaguseid Soraineni vandeadvokaat ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja Marcus Niin ning If kindlustuse juriidilise üksuse juht Heinar Olak. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik, kes on ühtlasi büroo finants- ja kindlustusõiguse ekspert.