80% omanikest soovib pärandada oma firma pereliikmetele, kuid vaid pooled on asunud selleks ettevalmistusi tegema

Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest-põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas. Globaalse uuringu järgi on järgneva paarikümne aasta jooksul maailmas omanikku vahetamas ligi 6 triljoni USD väärtuses varasid. Üle 1000 miljardäri jätab oma lastele päranduseks erakordses mahus vahendid. Esimeses etapis pärandatakse valdavalt ühelt abikaasalt teisele, 5—6 aasta jooksul tuleb mängu uus põlvkond. Seejuures on ligi 90% maailma ettevõtetest perefirmad, osad neist börsiettevõtted. Kui pärandisuhted jäetakse reguleerimata, võib sellest tulla suuri probleeme, arutlevad saates „Soraineni sagedus” advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ja INVL Financial Advisors Eesti filiaali juht Sven Jürgenson.

Vara jagamisega tegele siis, kui suhtes on kõik (veel) hästi

„Eestis pikka aega kehtinud regulatsiooni järgi on abielu ajal soetatud vara reeglina ühisvara. Kehtiva seaduse järgi tuleb vararežiim abielludes valida. Kahjuks aga registrid ühisvara adekvaatselt ei kajasta,” ütleb Madisson. Äriregistris on ühingu omanikuna sageli sisse kantud vaid üks omanikest, kuigi osalus võib olla ühisvara. Nii võib võõrandamisel juhtuda, et tehing on tagasipööratav või tuleb hiljem hakata teisele ühisomanikule kahju hüvitama. Seetõttu soovitab Madisson registrisse kanda korrektselt kõik ühisomanikud. Nii ei teki riski, et vara müüakse teise omaniku selja taga või ühingus tehtud otsused on tühised või kehtetuks tunnistatavad. „Vara jagamise otsuseid võib teha mis tahes ajal. Sageli hakatakse sellistele otsustele mõtleme laste sünni järel, halvimal juhul aga alles lahutuse ja tülide ajal“ ütleb Madisson. 

Mõtle läbi, mis hakkab saama siis, kui sind ei ole enam siin

Lihtsaim samm on sõlmida abikaasade vastastikune testament. „Seadusest tulenev pärimisreegel ütleb, et 50% pärib abikaasa ja ülejäänud 50% läheb laste ja abikaasa vahel jagamisele. Mõelge abikaasaga läbi, kas soovite, et lapsed pärijatena kohe mängu tulevad või eelistate esmalt pärandada vara üleelanud abikaasale,“ ütleb Madisson. Testamenti saab kirja panna vara koosseisu ja näha ette täpselt, kuidas vara jaguneb. Keerulisema testamendi puhul on soovitav määrata testamendi täitja, kes veendub, et testamendi tegija soov saab testamendis toodud viisil ka täidetud. 

Kui kogu „rehkendust“ ei taha teha, siis Jürgenson soovitab läbi mõelda vähemalt oma n-ö kriisiplaani. ”Võta kas või 1 A4 ja pane oma abikaasa, lähedaste või advokaadi jaoks kirja, mida teha siis, kui sinuga juhtub kõige hullem: kus pankades su vara seisab, kes ja kui palju sulle võlgu on, mis on erinevate keskkondade kontode paroolid jne.” Kui Eesti pankadesse on lihtne päringuid teha, siis välismaa pankades seisab palju vara, mida keegi pole osanud küsima tullagi. Ta soovitab sõlmida varanduslikud korraldused varakult. „Sellega näitad hoolivust oma järeltuleva põlve suhtes, et nemad ei peaks klattima sinu tegemata asju,“ ütleb Jürgenson. 

Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse põlvkonnavahetusest Eesti perefirmades. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on INVL Financial Advisors Eesti filiaali juht Sven Jürgenson ja Soraineni partner Karin Madisson. Soraineni privaatkliendi nõustamise tiimi kaasabil on äsja läbi viidud ka esimene Baltikumiülene pereettevõtete uuring koostöös Balti Pereettevõtete Instituut Leedu ja ülikoolidega. Uuringus osales 302 vastajat (114 Lätist, 99 Eestist ja 89 Leedust), kes on pereettevõtetes otsustajad, peamiselt asutajapere liikmed. Uuringu tulemustega saab täismahus tutvuda lähemalt Soraineni kodulehel siin:  https://www.sorainen.com/wp-content/uploads/2024/09/Sorainen.BFFI_.Survey-results-among-family-businesses.pdf