Eesti edu võti on kiirus ja vägevad põlvkonnad

Kas Eesti järgmine edulugu sünnib vägevatest põlvkondadest, kiiremast asjaajamisest või ettevõtjate suuremast panusest riigi julgeolekusse? „Soraineni sageduse“ saates arutlevad neil teemadel Äripäeva ideekonkursil „Edukas Eesti“ advokaadibüroo Soraineni eriauhinna pälvinud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor Ülle Ernits ja ettevõtja Taavi Tammoja. Vestlust juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp.

Madal iive nõuab vägevaid põlvkondi

„Eestis on madal iive, meid on vähe ja peaksime sellele probleemile lahenduse leidma, aga mulle tundub, et oleme liikunud vales suunas. Meil on palju noori inimesi, kes on näiteks haridusmaastikult täiesti kadunud ja me ei teagi, mida nad teevad,“ tunneb artikli „Rahvastiku kahanemise ajal tuleb kasvatada vägevad põlvkonnad“ autor Ülle Ernits muret.

Ernitsa sõnul tuleb haridusreformide kõrval kriitiliselt hinnata, kas noorte toetamiseks on olemas vajalikud inimesed ja tugisüsteemid. „Kui me teeme kutsehariduse reformi ja pikendame noorte koolikohustust aasta võrra, siis kuidas me oleme selleks päriselt valmistunud? Tihtipeale puudutab see noori, kes ei taju koolikeskkonda enda jaoks kohana, kuhu nad tahavad minna ja kus nad tunnevad end oodatuna. Me teame vastuseid: meil ei ole tugitöötajaid nii palju kui vaja ja nende ettevalmistus ei vasta alati vajadustele. Iga laps peab olema heas mõttes suurendusklaasi all, kus teda toetatakse ja kus tema jaoks on võimalused oma andeid võimalikult palju rakendada,“ räägib Ernits oma ideest.

Kiirus algab nõudlikkusest

Taavi Tammoja kirjutas oma konkursitöös „Kiirus peab saama Eesti strateegiliseks eesmärgiks“, et Eestil on asjaajamise kiiruse osas veel arenguruumi. Vestlustele Eestisse tulnud välismaalastega tuginedes leiab ta, et kriitiliste teenuste kiirendamine võib olla riigile majanduslikult tasuvam investeering kui üksikettevõtete toetamine näiteks 100 miljoni euroga.

Dubais saadud kogemusele viidates toob Tammoja välja, et elamisloa vormistamine võtab seal vaid neli päeva. „Minu kogemuse järgi võtab sama protsess Eestis kuni kuus kuud. Isegi Euroopa Liidu kodanikel jäävad need protsessid aeg-ajalt takerduma. AI on küll vägev, aga enne uute lahenduste loomist tasub paremaks teha see, mis meil juba olemas on,“ ütleb Tammoja.

Samas rõhutab Tammoja, et Eestis on mitmed protsessid juba praegu väga kiired ning siin elamine on selles mõttes privileeg. „Näiteks lapse sünd ja registreerimine. Minu arvates seda protsessi enam palju paremaks teha ei saa. Sünnitusmajas saad telefoniga registreerida lapse nime ja ta arvele võtta, sisuliselt vormistada pangakonto ning dokumendid voodist tõusmata ja siis minna Selverisse lapse passi järgi. See on minu arvates päris vägev. 

Kiirus võiks saada Eesti uueks identiteediks. Kui maailm teab Eestit kui maailma kiiremat riiki, ollakse valmis Eesti kogemise eest maksma ka maailma kõrgemat hinda. See tähendab rohkem aega ja raha kogu rahvale. Oleme sinna juba poolel teel. Nüüd tuleb lihtsalt kurssi hoida.“

Ettevõtjate kaitseliit

Saates võetakse luubi alla ka seekordse „Eduka Eesti“ konkursi võidutöö „Vajame Eesti ettevõtete Kaitseliitu“, mille autoriks on kolonelleitnant Tambet Mäe. Täna on igal Eesti kodanikul võimalus panustada riigikaitsesse Kaitseliidu kaudu, kuid ettevõtjatel selline vahetu võimalus puudub. Samuti rõhutab Mäe vajadust teha kaitseväeteenistusest elukestva õppe loomulik osa, mis seob hariduse, riigikaitse ja personaalse karjääri läbi inimese elukaare ühtseks tervikuks.

„Tambeti mõte on minu meelest nii loogiline, et tekib küsimus, miks me sellega siiani tegelenud ei ole. Meil on palju toredaid noori, kes tahaksid kindlasti juba põhikoolis tegeleda nende teemadega, millest Tambet oma loos kirjutab – olla riigikaitseks valmis ning osata kaitsta ennast, oma sõpru ja oma kodu,“ ütles Ernits.

Ka Tammoja kiidab võidutöö autori mõtted heaks, aga tõstatab küsimuse ettevõtjate kaitseliidu õigusliku teostatavuse kohta. „Minu jaoks on see väga oluline teema. Ma arvan, et kodanikel on olemas sisemine kaitsetahe. Aga seal töös oli ka välja toodud see pool, et näiteks võiks kuidagi premeerida neid ettevõtteid, kes on loodava nn kaitseliidu liikmed. Sealt tekkis küsimus õigusliku poole kohta, et kas ettevõtteid saab eelistada näiteks selle põhjal, et nad kuuluvad loodavasse nn kaitseliitu?“

Lepasepa hinnangul võis võidutöö autor isegi üle hinnata ettevõtete soovi saada riigikaitsesse panustamise eest täiendavaid hüvesid. „Kaitseliitlased – ka mina olen kaitseliitlane ja käin Kaitseliidu õppustel – ei mõtle väga sellele, mida nad selle eest materiaalses mõttes vastu saavad. Ma saan turvatunde, et mu kodu on kaitstud. Sageli võib ka ettevõtjatele sellest piisata, et nende ettevõte ja ettevõtluskeskkond on kenasti kaitstud.“

Juulikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme Eesti tuleviku üle: räägime hariduse ja noorte toetamisest, riigi ja ettevõtete konkurentsivõimet kasvatavast kiirusest ning ettevõtjate panusest Eesti julgeolekusse. Saatekülalised on Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor õenduse õppetoolis, ja Taavi Tammoja, ettevõtja ning rahvusvaheline maksu- ja investeerimisnõustaja. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp, kes on ühtlasi ettevõtjate kaitseliidu algatuse juhtgrupi liige. Ettevõtjate kaitseliidu algatusest ja laiemalt Eesti riigikaitsest arutleb Lepasepp lähemalt 8. augustil Arvamusfestivali Riigikaitse arutelualal teemal „Iga oskus, iga ettevõte, iga inimene!“.

Transcript

SPEAKER_05 0:01

Kinepä!

SPEAKER_01 0:15

Surraine sandus, mitu arma!

SPEAKER_04 0:18

Üks eesmärk. Tere tulemast kuuleme erkordsa selen sagedus episodi on suvi inimelt puhkavad. Selga kui me saadet salvestama vihma selle ajal, kui te saaded tuulata, loodetavasti paistab päike. See suvi on meile pakunud vahalt mõlemat. Puhkus on aeg puhkamiseks, aga puhus on kaeg selleks, et mõelda suuremaid mõtteid, tõesta pilk sellest igapäevasest tõisest künnivaost ja vaadata horizonti taha ja mõelda, kuidas edasi, mis võiks teha 5 meid järgmisele tasemele. Aasta tagasi sul siin samas Eeteris olime koos piletine leviju Sene Nutmaniga ja rääkime sellest, et kuidas ettevõtteid suureks teha, kui tahad olla turuliider need is. Suvel 2026 oleme võtnud ette asja veel suuremalt ja täna oleme arutanud siin küsimust, kuidas teha Eesti edukaks. Koos minuga on sellel teemal saates arutamas üle ernitselt, tere tulemast.

SPEAKER_00 1:23

Aitäh, kuutumise eest võimaluse eest.

SPEAKER_04 1:26

Ja, Taavi Tammaja, tere tulemast! Tere, aite külla Taavi on täna siin sellepärast, et nemad on eeskujulikud kodanikud, nad panustavad, nad mõtlevad Eesti peale, aga nad panavad oma mõtted ka kirja. Mõlemad neist osalisit äripäeva ja eduke eest ettevõtete, sealgas ka nüüd soven, juhtimisel läbi viidud eduke-eestikonkursil, kus osales lõpeks 120 erinevat seed kirjutasid väga erinevad inimesed, kirjutasid saariamusavalajat kirjutasid inimesed, kes esimest korda julgid oma mõtteid kirja panna. Tõib kogunes 120 nendest välja valiti 13, nagu ikka võitja oli üks, aga oli ka eri alunad. Ülernitske siis igapäevaselt on töötanud ja tööta Tallinna Meditsiinikool ja Tallinna Tervisolu kõrkooli juhina alati aastat 2001. Ja nüüd jätkab Tallinna Tervisoja kõrkoolis kaasprofessina õjenduse õppetoolis. Ja siis tahmaj, kes on ettevõtet ja rahvusvaheline maksu investeerimisõustaja ja nad mõlemad said ära märkimise eri väga erilise eri välja antud Advood Proof soaren poolt ja üks osa oli see, et nad saavad ka tänases saates rääkida enda üht pakut ideedest ja mõtetest, kuidas teha meie väike Eesti vägevaks ja kuidas teha meie väike Eesti kiireks. Aga sa olete ettevaist, mis mõut on. Keskine eestlane tagasikus on meie voorus, tagasõidlikus on ka meie selline üks äda, üks häda. Me ütlesime sellele, etega me saa rääkida ainult ainult iseendast ja ainult oma ideidest, et leidime, et me peaksime ära kaatama ka tegelikult siis tööd, mis valiti süri poolt üldse kõige paremaks töö. See oli kolmine leidnud Tambelt mähu, artikkel pealkaga vajame Eesti ettevõtete kaitseliitu. Ma olen nüüd pikalt rääkinud, et olete ka lugenud seda tööta. Mis mõtled tekitas?

SPEAKER_03 3:31

No, minul oli kindlasti on see väga oluline teema eriti nagu praegu kogu see kaitse valdkonda ja on selles minust igati asja kohal, et ta võitis, aga üks küsimus võib olla, mis mul tekis sealt oli see, et see motivatsiooni pool. Aga sealt töö välja tootud see poolet näiteks, et siis võiks kuidagi premeerida neid, kes on nii öelda selle kaitseliidu liikmed näiteks ettevõtted, et seal on üks kohe küsimus tegus kõigusik pool, et kuidas nagu võib sellist asja üldse teha, nagu et näiteks nad, kas mingid etvõtted saab nagu eelistada selle põhjal, et nad kuuluvad kuhugi sellisesse kaitse liitu. Et teada, et teie ka nagu ma olete natuke panus on sin projekte, et see oleks sulvitav, kuulata, kuidas see õiguselt lähenemine oleks sellal.

SPEAKER_04 4:29

Mul ära juuristid suudavad alati kõig head ideed kiiresti kiiresti veenvalt ära tappa, aga üle küsimus või mõtled, mis sul seda artikult lugedest tekkisid.

SPEAKER_00 4:41

No, esimene mõte oli see, et üta nausalt, et see pealkiri väga sisu ei avada, et pigem tekitab see mõtte, et a, mingi kaitseliit ja mida edasi. Aga kui ma hakkasin seda arvust lugema, siis mul oli tunne, et ambetiga, ma olen täiesti üles sellises spentaalses ruumis olnud, selle pärast, et ma olen ise mõelnud alati, et me peaksime rohkem selliseid üldiselt ja vajalikke oskusi. Mina ütleks, et lausa lastajast saadik juba viima õppekaades näiteks siin tervisega seotud teemad lastele rohkem ja-öelda viima igapäevasesse ellu lasta east alat, mitte ainult robootikat, nagu ma kunagi lugesin õpetaja kaala jaoks. Selles mõttes, see Tampeti mõte, minu meelest on nii loogiline, et tekib lihtsalt küsimus, et miks me siia maale ei ole sellega tegelenud. Meil on see võimalus olemas, meil on palju toredaid noori, kui ma hariduse poole pealt vaatan, kes kindlasti tahaksid juba põhikoolis tegeleda nende teemadega, mida see Tambelt siin oma loos kirjutab, et olla kaitseks valmis, osata kaitsta ennast oma sõpru ja oma kodu.

SPEAKER_04 5:53

Ja see Tampetiartikkel, et oligi nagu selline natuke üllatus munaiteks. Tal oli üks haarav pealkiri, me vajame Eesti ettevõtete kaitseliitu ja see mõte isenesest oli tõesti väga lihtne, väga loogiline, mõte sisuks on see, et tänan igal Eesti vabariigi kodanikul, ka mitte kodanikel võimalik panustada Eesti kaitsevõesse vabata alusel, selle jaoks on olemas kaitseliit. Aga kui me vaatame seda, et kelle käes on ka väga palju võimekusi, kellega on väga palju resurssi ja need on Eesti ettevõtjad ja Eesti ettevõtjatel sellist nagu võimalust vahetult oma tehnika, vahetult oma mõtete, vahetult oma oskustega, ettevalmistuses osaleda ja ise õppida ja ka riiki panustada tegelikult ei ole. Aga veel ettevõtted on lihtne näide, et saada aru on ka on ekavaator, aga palju nendest ekavaatoritest on riigipoolt on pilt peale pandud, et kui peaks asjaks minema, siis tahakse suint koormaltise, et nii öelda reviseeritakse, võetakse riigi kasutusse. Aga et me ju selleks valmistume selleks, et seda ära hoida ja neläevadel pühapäevadel, kus kaitseliit koos käivad, see ekskavaator saaks juba see lõppusel, vaadahtlikult osaleda. See oli siis nagu see põhikandav idee. Ja Tannbelt ei ole alla andnud, et Antet on moodustanud ühe väike rakkima, kellega koos me siis hakkame seda ideed Eesti kaitseliidust, ettevõtet kaitseli just edasi pusima. Aga ülele meeldis kindlasti selles artiklist see teine mõte ja see teine mõte oli see, et juba varmaast tuleb arendada oskusi, mida on vaja inimesel selleks, et ka kriisiolorras toimida. Juhtimine, aru saamine, kommunikatsioon ja need edasi ka juba inseneria tehniliselt teadmisega üle valunud. Jah, ma tahtsinki siin ära markeerida selle mõtte, et kui siin rääkida sellest tööandjate ettevõtjate aktiivsusest, et siis ma kujutan ette, kuidas noored oleksid rõõmsad, kui tööandjad läksid nendega kohtuma ja neid õpetama, läbi praktilise elu, läbi huvitava praktilise elu, sest see on see, mis noor tuvitab ja nii et Antile ja tema juhitud rakkerale kui ma isega kuulin, et siis edu meile, et tõist, et see idee tundub nagu hea, selles idees on nii ürat palju nagu jumeta. Kindlasti on seal ka palju palju takistusi, sest tega iga tegevus seal on riskid selle, aga kaas nad mingisugused jamad. Aga ma usun, et ta, et me saame sellest juriidikast ka nagu üle. Ja veel keame, et võibolla, kui nüüd võtta hetk see koht, et ametilt ka kritiseerida, et ta võibolla natuke isegi liiga palju pidas vahelikuks seda, et ettevõtte, et kindlasti tahavad mingisugust moonust või üldse mingit konti saada selle eest, et nad üldse kaitse võimeks panustaksid. See, tegelikult palju kaitseliitlased, et mina ka kaitseliitane ja käinud ka kaitselid õppusel, mis ma siis nüüd selle eest nagu saan, materiaalses mõttes. Ma saan turva tunde, ma saan selles, et mu kodu on kaitust ja sageli ka ettevõtetele, võiki sellest piisata, et nende ettevõtuse unduskeskkond on kenasti kenasti kaitustud.

SPEAKER_00 8:55

Et kui ma võin juurde lisada, et võibolla siin on alguseks vaja inimesed tihti peale mõtlevad, et mis ma selle eest saan, et võibolla, kui inimene saab selle positiivse kogemuse kätte, et esiteks saa oma teadmisi ja teine pool, kes annab talle positiivse nagu selle elamuse veel juurde, see, keda ta on õpetanud või oma teadmist jaganud, et siis võibolla see, mida ma saan ka materiaalses mõttes ära.

SPEAKER_04 9:18

Aga nüüd on meil Tambeti kiitluseks või tema idee laituseks veel midagi öelda või läheme saate külaliste idee juurde.

SPEAKER_03 9:27

Võibolla üks asi, mis mõtleks, et tisi peale inimestele meeldivad suured ideed, et mõnikord see ei olegi võibolla läbi nii realistlik, et need nagu tõmbavad kaasa et mõnel, see on see ka positiivne minus, kui mõeldakse suuremalt või võib-olla tegelikult praegu realistlik on.

SPEAKER_04 9:46

Jah, see on ka väga õige, sest ja väga sageli, et peab olema nagu drive ja peab olema tahtmine asju leida ära teha ja võibolla on juba hakkata väikseid ideid vaatama, siis võik jääda nagu kinni.

SPEAKER_00 10:01

Kui ma võin juurde lisada, et ma olen kadestanud soome süsteemi aastaid tagasi, kogu aeg tahan rääkida noortest, et kui põhikoolid tüdruk ütles, et nad lähevad, ma ei mäleta mitmeks päevaks metsa ja harjutavad seal, kuidas hakkada, põhikooli programmis. Si mõtlesin kohe, et tegelikult võiks midagi taolist olla ka meile Eestis ja siis me saaksime ise ju päris palju kaasa aidata. Ne on need pisiked tükid suuresti teest.

SPEAKER_04 10:27

Jah, ja me pisikesed tükid on meil olemas, kõik saate kuuluvad, kes on noored tahavad metsas neid karjutada noorkotkat, kodutütered, otavateid, need, kes on juba 18, astuda kaitseliitu, kes on juba veel vanemad, nagu ka mina kaitseliiduga liitudes, kaitseliid on tegelikult vahva koht, ma õppisin jälle selgeks telkimise. Aga üle, et millest sina kirjutasid, mis on sinu idee teha hästi paremaks?

SPEAKER_00 10:54

Ma olen tegelikult mõelnud nende teemade peale üks jagu, sellepärast, et olles tervishojuhariduse ja sellest tulenevalt hariduse juures aasta kümne ja nüüd me räägime sellest Eestis, kuidas meil on vada liive, meid on vähe ja me kuidagi peaksime sellele mingisuguse lahenduse leidma, aga mulle tundub, et meil läheb lahenduse leidmise peale, nagu me oleme liikunud päris palju vales suunas. Meil on palju noori inimesi. Meil on palju neid inimesi, neid noori inimesi, kes tegelikult on täiesti kadunud näiteks haridusemaasti, kas see oli 10 000 või 12 000 noort inimest, k koolis ei käia ja me ei teagi, mida ta teeb. Ja nüüd, kui me teeme ksehariduse reformi, siis tegelikult oleme mitmeid kord kahe erineva ministrikäest küsinud või ühe ministri käest, ühe ministrika küsinud, et kui me teeme ksehariduse reformi ja pikendame aasta võrra noorte jaoks koolis käimise kohustust. Tihti peale nende noorte jaoks, kes ei taju koolikeskkonda enda jaoks selliseks kuuda minna taha, kus ta oodatud on, et kuidas me oleme selleks valmistunud, päriselt valmistunud, kas meil on olemas kõik tugitöötajad. Kas nel tugitöötajatel on olemas täpselt see ettevalmistus, mis need vaja on ja nii edasi. Meuti aamevuseid, me ei ole neid tugitöötajaid nii palju kui vaja. Me ei ole nende ettevalmistus, see, mis on päriselt vaja. Ja sellest tulenebki see, tuleneski see minu motivatsioon kirjutada oma arvaruslugu sellest, kuidas tegelikult on iga inimene tohutult väärt ja iga laps on väärt selleks, et olla heas mõttes suurendus klaasial, kus me teda toetame ja kus tema jaoks on olemas struktuurid ja võimalused, et ta saaks oma andteid võimalikult palju siis rakendada, et me toetaksime teda.

SPEAKER_04 12:47

Üle ülekili pealki oli rahvastiku kahanemise ajal, tuleb kasvatada vägevat põlkonat. Ja olla isega seal sõriis olnud meid paelus ja mind ennast väga vahel üldse see, et tänan Eesti, millega me tegele. Me tegeleme optimeerimise, efektiivistamise, tõhustamisega, me tegeleme hoolitsemise, toetamisega, aga kell üldse on mõte Eesti tulevikus kirjeldades ka mingis aspektis, kasutada sõna vägev. Nii et see oli tegelikult ka see põhjus, mis ma ise selle töö seal välja valimise poolt olin ja väga- väga nagu ohvlu. Ta või kuidas kuidas mis mõttes sul tekisid seda artikult lugeda?

SPEAKER_03 13:32

Mulle väga meeldis see mõtte, et iga inimest tuleks väärtustada ja eriti seda noort inimest, kes selles nagu otib oma teed ja nagu kujuneb välja. Aga põhiküsimus, mis mul tekis või endal nagu mõtlema panin sulle sise ka maksunduse valdkonnast, et ma minust täiteks maksuda nagu tored asja asjad selle kohal, et paar end aastin, me ei juurde üldse era omandit. Täna on ju siis nagu tihti peale see küsimus, et kui palju peaks see maksa korrema. Et siin nagu see riik versus kogu kond. Palju peaks see riik ise ära tegema, palju peaks kokukond seda enda peale võtma. Ma tahaks is tegelikult näha, et nagu kograduks tugevamaks et mis arvadas.

SPEAKER_00 14:23

Ma nüüd saan siin mulle sõna suhu juba, et ma saan öelda, et ma tegelikult osalisin ka ühel telefi konkursil ja just nimelt kokkukonda see võimekusest ma seal kirjutasin. Täpselt samamoodi aitäh, sulle selle hea märkuse eest või selle kommentaari eest. Ma leian, et me ei peakski ootama kogu aeg riiklikke lahendusi ja kuskilt suut rahastust ja nii edasi, vaid et tegelikult ma ei pea silma ka siin seda kokkukonda, kus me läheme näiteks vaatame raplase, et rapla on suhteliselt väike koht, et seal inimesed võiksid rohkem kokku hoida või märjama niiidu tänava inimesed peaksid rohkem kokku hoidma ja üksteist toetama, vaid ma mõtlen siin samas muustama, ma elan üheksakord korru sellises majas ja miks meie ei võiks rohkem kokku hoida, hoita, tegeleda oma jaakatega, tegeleda oma lastega mõelda selle peale, et kes on kodus, kui lapsed tulevad koolist ja kõh on tühjad, miks me seda teha ei võid? Me oleme lihtsalt millegi pärast oma, lääne kultuuriga jõudnud sellesse faasi, et me arvame, et me peame, et meile tuleb teenused osutada selle asemel, et me ise võib-olla rohkem vaataksime ringi ja ennast pakuksime välja.

SPEAKER_04 15:32

Ja, väga uitav teema, et selle üle artiklit kiiresti kokku võttes, et artikil on võibolla, see teema oli see, et Eesti ja kogu maailm, et Läänemaailm on demograafilises kriisis ja alati sellele lähenetakse kuisi lahendamisele. Aga võibolla tuleks hoopis seda vähenemalt lastehul ka haridussüsteemis olet inimeste vähenevad hulka kasutada võimalusena tõsta selgelt kvaliteeti. See vahepeal kiri, et inimesi pole raisata ja kvaliteet see on otsus ja me saamegi tegelikult, et võibolla nende vähemate inimestega teha lihtsalt vägevalt rohkem.

SPEAKER_00 16:13

Just ja ma tahtsinki sellele vägevale ka veel tähelepanu pöörata, et tegelikult iga noor inimene ongi tegelikult vägev. Kui me laseme tal säada ja kui me laseme tal areneda ja anname tale toe, nad ongi vägevad, me olemegi vägevad, ja tegelikult.

SPEAKER_04 16:28

Jah nüüd sa puududsid ise seda uitavad kohta, mis see toetamine. Sinu artiklis on sõnas kasutatud väga palju tult toetada, tuleb hoolida. Teised artiklis oled see kirjutanud, et ühiskond on mingil põhjusel muutunud selliseks, et me ootame tuge ja hoolt. Et milline see tugi ja hool peaks olema, et me ei kasataks sellest uuest põlkonnast abitud inimesi, on just see ütles, et rasked ajad sünitavad tugevaid inimesi, tuged inimesed sünnitavad häida aegu, head ajad sünnitavad nurku inimesi, nõrgad inimesed neid halvaseid aegasid ja ring jälle sulgub. Kus me saame veendunud olla, et me ei kasutata lumelekesi, oma hooldus ja hoolitsusega, oma sellise sama haridus, kutseridus süsteemi reform, et nagu inimene ei taha koolis käia, me sunime teda koolis käima. Mis me siis teeme, et kui ta ei lähe sinna, kui sa istub seal tunis üha politseiga kohale, me hoolime, me toetame, sunime. Kas me sellega liiale läinud või kus see tasakaal on?

SPEAKER_00 17:30

Ma arvan, et meil on tõesti kuskil tasakaal käest ära leinud, et küsimus oli, mõttearendus oli väga tugev praegu, et katustunud ennast nüüd mobiliseerida. Kuna kunagi minu teiseline tütr, kes ka on kirjutanud kunagi ühe loom, mis ka avaldati, võttis selle, mulle niimoodi kokku, et Emma, ma kirjutasin, et mul on täiesti vabak kasvatus, aga ma pean kogu aeg kõige häastutama. Võib olla selle noore inimese, see ütlus panebki võibolla selle nagu raami, et võibolla meie pered on praegu harjunud, et keegi teine kasvatab ta lapse ära. Ülleme üks osa peredest, õpetajad tunnevad kohustust teha neid asju, mida võib-olla peaks kodu oskama. Ja nüüd ma ütlengi siin, et ütleme, see toetus ja oskamine seal võibolla oma vahel käsi käes. Miks me arvame, et pered oskavad? Kui me ei anna nendele tööriistukät, kuidas tulla selle lapsega toime, kuidas aidata lapsel muutuda iseseisvamaks, ei hakata vastutama ja nii edasi. Miks me arvame, et seda osatakse, isegi ei oska? Ma küll ei ole osanud, ma olen lukenud, sellepärast. Olen rääkinud teiste inimestega nii edasi.

SPEAKER_04 18:52

Ja, see väga resanerib, et mul kaus abigaasa on õpetaja ja kuulates need lugusid kõrvalt, et ega jääki nagu mulje, et nadised pedagoogid täna ei tegele nii väga haridusandmisega, aga võibolla lahendavad neid küsimusi, mida tahaks ju loota, et tegelikult kodudes tegelatakse. See see on harvidusandmine, siis on kasvatamine. Ja nagu siis tõesti noore inimese sellise ingelise segadusega tegelamine, mis ju kõige parem oleks ikkagi pereges, perekes nagu lahendada või turvalisem kõige loogilisemaks.

SPEAKER_00 19:24

Just nimelt aga, kus see pere saab selle abioskuse, et siin on nüüd järgmine koht, et perel peab ka olema kuskil, kuhu pöörduda, kui ma ei tea, mida teha ilma, et saaks hinnanguid. Mul on keeruline kodus, kas sa siis ei oska oma last kasvatada või ei oska teha, palun abi, et see ei oleks sildistav ja nii edasi.

SPEAKER_04 19:48

Jah, mis oli sul veel taabid mingid mõtted. Aled meil see väga hea küsimust jõuku, aga ma mõtan ise siin ka, olin pigem nagu arva jainud, et võib sulla saati või müsi ülekanda.

SPEAKER_03 20:01

Mul oli küll üks konkreetne küsimus ja tekis päris palju mitu mõtet üle artikile seosas, et üks asi, mis tõid välja, et kogu see teekond peaks olema nagu jälgitav ja tõesti tehnoloogia on arenenud ja ütleme nagu võimekuselt selles mõttes, see on igati pidi suurenud. Ma arvan kõik sellega nõus olla. Täna on nagu võimalik oluliselt individualiseeritumat lähenemist üldse rakendada, see on nagu lihtsalt praktiliselt on tehtavam kui võibolla siinagi varem, aga teine küsimus sealt tekis sellega, et jällegi tänapäeval palju nii arvan, ma nii on kuulunud kuseks asja nagu jälgimise ühiskond, et palju me peaks nagu kuidas need andmed peaks üldse käsitlema. Meil on kindlasti väga andmed on saada üles mahus inimese kohta, aga kui palju on õigustatud üldse rakendada neid ja see on mis mahus, mis ma staabis üht kohas, täpselt, et siin tekib keele veeretakse palli juristidele, et tuvit oleks kuulata selle.

SPEAKER_04 21:14

Siin Eestis ei ole ühtegi jurist, saate juht ja saate juht saab selle palli mugavalt anda edasi üle, sest ma arvan, et tegelikult ülearvamus võibolla kõnetab siin isegi nagu rohkem.

SPEAKER_00 21:27

Ma arvangi seda, et ma tean, et nüüd on hästi mood rääkida andmepõhisest juhtimisest, et meil on Excel-it ja a ei ja nii edasi. Võibolla see a ei ei lähe selle Excel'iga nii hästi kokku, aga ma pikem pean siin silmas seda kogemust, mis on nagu haridussüsteemis juba lasta edades mitte, aga näiteks Saksamaal, mis on mulda öet üta elab Saksamaal, ma näen nende laste elu ja me arutame neid asju, kuidas juba palk klassidest tegelikult lastele vanematega suhelde. See juba taktepanek, et kas see laps peaks minema sinna ülikooli suuna peale, juba algassides või siis selle teise suuna peale. Ja see kindlasti see toimub läbi andmete tööluse, ehk siis tema õppivõimekuse, aga see toimub läbi vanematega suhtlemise. Minu meelest me ei tohi liiga palju minna andmetesse, vaid siin on see terviklik lähenemine ühel poolt andmed ja teiselt poolt empaatia ja võimekus kohaneda ja kõik sellised isikused omadused, mis ei tule andmetest võib olla välja. Kui ma toon teile näiteks sellise näite, et kui Tallinna tervisöju kõrgkooli simultsioonikeskus harjutatakse mingisugust patsiendiga koostööd. Ja tervisojöötajate koostööd patsiendiga, siis ainult andmetest sin piisad, seal mängib keha keelsa, mängib ära toon ja kõik sellised asjad ka juurde. Siin ongi see üks pool on jälgimine ja mina leian see need on need põhisiandmed. Aga ma olen taavikat täiesti nõus, et jälgimise ühiskonnaks ei tohi see selles mõttes muutuda, et üks laps on meie jaoks nagu minguse andme. On me hulk, mida me siis kuskile paneme, monet joorime.

SPEAKER_04 23:23

Sellega on justib, et amete kogume andete kasutamine ja eesmärk i sendest ja selle tõtusega on meil hea minna ka reklaami pausile.

SPEAKER_01 23:33

Kipäine seldus, mitu aramus üks eesmärg.

SPEAKER_04 23:51

Teme tulemas tagasi kuulama. Täna arutame teemadel, mis võiksid Eesti eukaks muuta. Teeme seos üleernisaga, kes kirjutas äripäeva edukas Eesti konkursile ühe vägeva loo vägevast põlkonnast ja koos Taaviga ja Taavi Tammajaga, kes kirjutas artikli teemal, kuidas kiirus peab saama Eesti strateegiliseks eesmärgiks. Pausil minnes me jäime natuke poolel selle hariduse küsimuse juurde, jõudsime arvamusele, et inimesed ja eriti lapsed ei tohiks muutuda lihtsalt üöks andmulgaks annepaas võib-olla suurtel rahvastel, Saksamaa, Prantsusma. Neil on see luksus. Meil on need inimesi nii vähe, et me peame kõik sealt sõelast ikkagi üles korjama. Aga üks asi moodse la ajal ega mulle see, et üles ülest lugedes silmad, et sa kasutad sõnagi kordagi sõna AI. Miks?

SPEAKER_00 24:51

Küsin vastu, aga miks ma oleks pidanud kasutama?

SPEAKER_04 24:54

Aga vastan sellepärast, et väga palju teised tööd, mis tulid hariduseen, kasutad just mõistet AI ja nägid Ais lahendus sellele, et haridussüsteem võiks olla muutada rohkem individuaalsemaks, rohkem inimese ütlem siis nagu konkreetse individi põhisemaks. Aga sinu tõelus mõttes nagu uvitavas kontrastis, et seal on mainitud, ei olnud mainitud A-ist ja nagu midagi.

SPEAKER_00 25:16

Ilmselt sellepärast, et ma tegelikult kasutan igapäevaselt aid oma töös. Aga kui ma mõtlesin selle loo peale ja selle peale, siis see, mis noort inimest aitab ja last aitab, on teine reaalne inimene. Ja tema kohal olek ja tema tähelepanu, tema pilke, tema puudutus ja sellepärast ei jõudnud see a-i sellesse teksti.

SPEAKER_04 25:38

Kas siin on sega see ai puudumine, andmete puudumine sellest eest või mitte.

SPEAKER_03 25:44

Ei segaanud tegelikult, et minu töö nimel jõuane, aga mõtle, aga tegelikult, et võib-olla see tehnoloogia tegelikult ei ole nagu peamine. Et inimene on kindlasti ma arvan natuke kõrgemal kui see tehnoloogia ja et ma mingis ükses järarhias.

SPEAKER_04 26:01

Jah, ka mind see tegelikult ei seganud. Minuks oli see, et AI kindlasti on väga uitav tehnoloogia ja hariduse individualiseerimine on kindlasti ka väga oluline ja siin on seal. Aga natuke üks murekoht oli ka, et mõned seedest ei kuumama selline asi, et ühes või teises valdkonnas rakendama AI, tema hariduses AI see lapsab seda haridus, see lapsab selleidus, see lapsab selle aidus igal on üksikult võttes nagu suurepärane asi, iga ühe potentsiaal avatakse tervikuna, targemad lähevad Eestist ära kuskile kaugemale, aga kõik on õnnelikud, aga et kõigi selle käigus ei mulje, et kogus meie ühiskond, tervikuna, haridus süstimi eesmärk on ka valmis seda ühiskond, et me õppime koostöötama, et see kõdig automiseerub ja muutub selliseks nagu individuaalsete mullid algosakest kogumiks. Mõnest oli see ka nagu hea meeldetuletus a on oline tehnoloogia, et ta muudab maailma, aga me ei tohi selles ära unustada, et inimesed üle kuidas sa ilust ütlesid, et mis, mis on laps jaoks olema, mis on inimese jaoks olud, sa võib seda mõtet veel osad korra.

SPEAKER_00 27:00

Teine inimene, tema puudutus tema kohal olek.

SPEAKER_04 27:03

Telepanu.

SPEAKER_00 27:04

Tähelepanu.

SPEAKER_04 27:06

See ma sinale võib-olla või selle Nutelefonile, mis on laval on äkki ei saa kusaldada.

SPEAKER_00 27:10

Jah, kindlasti ei saa seda usaldada.

SPEAKER_04 27:13

Aga Taavi, millest siis sina kirjutasid, mis oli sinu selle see eesmärk, et kuidas teha Eesti ägedaks.

SPEAKER_03 27:22

No kõigepealt keskne idee, et see aeg on tähtis ja võiks kiiremaks teha Eestis, et einevad mõtted natuke laienada, et minu aust ei ole kõige tähtam nagu raha, kapital või tehnoloogia, et tegelikult aeg on nagu see asi, mis mitte kuidagi ei taastu nüüd kuid seda juurde ei tekita, et see on piiratud arv, et meil jääda jäänud nagu, et inimesed saolitada tehnoloogia, pidevalt nagu nii areneb raha, ma on ikka saab kuskelt kokku graafida. Aga ajaga on nagu see klassika, et see on tõde ma, mida üldse tasub aegalt korrutada ma veel kõigil sellepärast, et igapäeva elusibal see nagu aegalt taha plaanile, et on nii kaused igapäevased probleemid ja lahendamis nüüd asja.

SPEAKER_04 28:21

Aga sa tahad tegele, et sellise juba rahvusvaalise mõõtte mõtmega konsultatsiooniga, ettevõtete konsultatsiooniga, et mis sa just nüüd täna sellest kiirusest otsust kirjutada miks mitte kümne aastat tagasi, miks mitte naguodata veel kümme aastat, et miks täna?

SPEAKER_03 28:37

No, mõti ongi see tulnud sellest enda nagu tööst või tegemistest, et olen palju rääkinud erinevate välismaalastega, kes on näiteks Eestis tulnud, mis kuidas seal nende riigis on ise erinevates riikides toimetanud. Ja näiteks viimane kogemus oligi, kus kolin seal Ühendemiraatides Tubais ja seal käis näiteks elamis loa tegemine rutis umbes neli päeva. Ja sealt ma nagu tekiske äg moment, et mõtt, et see oleks üks minuust üks väga keht asja, et kui Eestis saaks ka selle asja nagu kiiremaks, sest Eestis on minu kogemus on näinud, et inimestel võtab see teine kord kuuskuud aega ja isegi Euroopa Liidu kodanik näiteks sinna ära et ei ole võima, javad need asjad kuidagi taker tuvad. laiendas eelmalt mõtle, et ei ai, ja kõik see on vägev, et me saaks kindlasti töötada väga ägedaid lahendusi välja. Aga korras tulles, et miks mealt seda teeme midagi, et veel, et võibolla võiks natuke mõelda seda, et mis protsessid meil praegu on, et teha nagu mingit asju tegelikult hoopis paremini, mitte rohkem uusi asju tegema, katan teha neid, mis meil juba on, et võttakse need protsessid paremaks. Sealt ma arvan päris mitmed asjad võiks ju lihtsalt teha kiiremaks, et panna rohkem resurse sinna juurde. Kasvõolit seile, et nagu seda asja saaks oma kiiremaks.

SPEAKER_04 30:18

Ja Taavi artikl pealki oli, et kiirus peab saama Eesti strategiliseks eesmärgiks üle, kas sa vaid kategooriliselt vastu.

SPEAKER_00 30:26

Kui ma seda pealkira lugisin, siis ma juba seal konkursil mõtlesin, no ma ei tea, kas tõepoolest kiirus, et klassikaliselt kiire tegutsemine siis alab ennast mingit endas vigu ja pealiska ja mida iganes. Aga siis ma jõudsin järeldusele, kui ma nüüd mõtlesin selle peale enne, kui ma olin lugema hakanud, et tegelikult meditsiinis räägib kiirus väga on väga oluline kiirus teatud olukordesse tegutsemiseks loomulikult eeldab tohutult sugaid teadmisi. Ja kui ma lugesin seda artiklit, siis see oli lihtsalt suurepärane avastus, sa oskasid süsteemida probleemid panna nii võrd hease stiili ja konteksti, et oli seda lihtsalt rõõm lugeda ja täiesti õigel ajal, sa oskasid avada selle olukorra, mis on inimestel, keda me tegelikult siihen väga vaja, et nad tuleksid siia töö, et nad saaksid sujuvalt oma peretsi ja üle tuua ja nüüd avanest see vaatepeilt, et nad peavad ootama, ootama ja igasuguste takistustega tegelema. Ja miks see on nagu eriti ajakohane, on see, et kõrkoolid, siin, rakenduskõrkoolid ja ka ülikoolid on ju mitmed viimased aastat pärast COVID-i pandeemiat ja rääkinud sellest, et meil ei ole meil ei ole välis üliõppilasi võimalik vastu võtta nii palju, kui meil tegelikult need oleks vaja Eesti jaoks. Ja see on see täpselt see sama olukord, et on väga aeglased süsteemid, väga aeglaselt menetletakse, et tehakse tausta, uuringuid ja viia see kokku nüüd kõrgkoolide õppeaasta vastuvõttu perioodiga on lihtsalt võimatud. Sa oled väga õigel ajal, teinud väga kõike kirjelduse olukorrast.

SPEAKER_03 32:15

Ja tegelikult ma lisaks veel, et ma mõtlesin natu laiemalt, et see laieneb veel igal poole ehituslubades kohtumenetlus igal elu valda peaaegu, et kus on tegelikult see aeg tegelt oluline ja see oleks nagu ske kiirend, et ma mõtlen, et kui kuidas kuhu riik resurssi paneb, et kas taeb näiteks ühele ettevõtele mingi kõva toetuse 100 miljonit või siis äki lihtsalt teeme anname politseele, et teeme nagu mingi täselt kiiremaks või mingi ehitusload asjad, et lihtsalt rohkem inimersurssi kuhugi panna, et lihtsalt saaks asjad kiiremaks ja see võiks, nagu ma kujutan ette päris kõva umgi anda. Aga teis pidi ma tahtsin veel enna kriitikale nagu tasakaalus öelda, et Eestis on tegelikult nii mitmid protsessid on tegelikult meil maailmasemel kiired, mis on nagu väga äge ja ma arvan, ma olen selles suhtes nagu prileeritud ja üldse Eestis elada, et see näiteks lapse sünd ja tema registeerimine et see oli minu rust seda protsessi minust enam väga paremaks teha. K see viimati on nagu elanud seda läbi, et seal saad, ütleme sünitus majas, sa saad endal telefoniga registreerida lapse nime ära ja siis arvel võtta ja põhimõtteliselt teha panga autod ja dokumenti kõik taotada naguist ja tõusmaata, et see on minust päris väge ja siis minna selis passi järgi, lapse passi järgi.

SPEAKER_04 33:46

Jah, see on väga oluline täpsustus, et kui me räägime eukast Eestist, ma räägin sellest, et mida saab meie suurepärasest Eestis teha veel paremaks. Me ei ole siin kokku tulnud sellise tavaliselt vinunurga, et me lihtsalt räägime, et kõik on kõik on halvas ja loomulikult. Eestis on väga palju super asja ja me on väga palju asjades eeskuks. Aga siis mis meil nagu edasi viib on see, et peaks me vähema oma väikese riigisugust ikkagi kuradinõudlikult olema. Ega meil teistriik ei ole ja tuleb olla väga nõudlik ja seda me tahame siin asju paremaks teha. Taavi artikel üldse üllatus meeldis mulle ka mulle ka selles mõttes, et ka tekis see natke arvutel ka riiselt, kas Taavi artiklis on midagi uut, et on kiirus. Esiteks on kus see nagu see originaalne nagu mõte siin on. Aga paljud originaalselt või palju vanada mõtetega on see, et on muutavad ajal ikka välja aktuaalseks. Ja võibolla Eesti on kuidagi sellises kohas, kus meil on natukene võike arvus on ja, et kergelt desorienteeritud oleks, me teeme asja paremaks, me taheme asju kvaliteetsemaks ja me tahame toetada, me tahame nagu hoolitseda ja me tahame teha asju perfektselt. Et nagu see parameedik, kes peaks siis liikusõnetus järele vere jooksul sulgema, et ta teeb seda täislikult, ta teeb seda aeglaselt, see võtab 6 kuud aega, nagu mingi sujume planeering ja lõpuks on see täiuslik vereoks täieslikult sulgetud nii, et midagi ei ole kritiseerida, ühtegi riskki ole võetud, aga kurbloolisus on ja see, et see veri sa ei otsa juba koos nenda järgnevate fataalsete tagajärgega ja juba kuus kuuta tagasi. Nii et selles mõttes see kiiruse meelde tuletamine öelda, et igas me teeme, kindlasti on ka kvaliteet oluline, aga üks kvaliteet on ka see, et asjad saaksid kiiresti ära tehtud, sest muidu maailm jooksub meist ära mööda see täjuslik lahendus, mille me siis valmis saame ühel hetkel nagu, mida pole enam kell.

SPEAKER_00 35:38

Mul tuli selle taavi artikliga arvamusega selline mõtte käik, et võibolla me kardame kiirust tegelikult Eestis ja me kardame kiirust sellepärast, et me kardame teha vigu. Selle pärast, et me teame, mis siis juhtub, kui viga tekib, hakatakse süüdlaste otsima. Ja siin võib olla see üks põhjus, miks kardetakse, teha kiireid otsuseid ja siis perfektselt pool aastat kuus kuudakse vere jooksu kinni. Selle pärast, et tehnika on tähtsaam kui eesmärk nii nime hoida. Me oleme Tallin tervisöju kõrgkoolis aasta kümneid öelnud avaklusele, et siin õppimise ajal on teil turvaline eksida, et ta ei pea kohe välja tulema. Võibolla me peaksime seda ka ühiskonnas rohkem teadustama, et selleks, et asjad hästi välja tuleksid, sellega käivad eksimused koos ja inimesi ei hakkab selle pärastama. Aga praegu mul on tunne, et need, kes peaksid kiiresti reageerima ja vastutama, mõtlevad, mis siis juhtub, kui viga tuleb ja turvatunnet ei ole.

SPEAKER_03 36:51

Mind on kindlasti iga see väga kõnetab, et meenub sellega seoses ka üks intervju, mida üks miljonärist ettevõtja andis ja tema andis oma õpetuse suna, siis ütleski et üks põhiline asi, et mida üks soovitada, mida enamasi inimesed ei tee, on nagu see tegutsemine või inimestele selleks nagu taktion, et seda jääb nagu liiga väheks ja sellepärast, et inimesi ei jõuagi edukaks ja ei saa nii edasi. Ja ma usun ka, et seda peaks nagu fookus hoidma ja see ongi tegelikult otselt selle ajaga seoselt, et meil ei ole aega jääda liiga palju kauaks mõtlema, peame hakkama tegutsema. Tegema asju päris ära, nagu mis siis, et kui me eksime, see kuulubki õppimise protsessi juurde. Et lapsal alguses kõnnib taga ei mõtle, et noh, ma nüüd kuku, et ta proovib muudku või nii ta saab.

SPEAKER_00 37:37

Noh ja, sest öeldakse ju ka, et kes palju teeb see palju eeksi ja kes üldse ei teese, ei äksi kunagi. Võibolla me ei oleme üksteist ka ära hirmutanud julged välja öelda.

SPEAKER_04 37:48

Ja ei, väga võitalt mõted ei osk nii suur teemade peale midagi juurde küsida, et üks asi mind tegelikult natuke nagu kuvitab, et räägime sellest kiirusest, et keegi peab kiiremini tegutsema. Kuskil on mingisine hirm, keegi peaks seda hma ära võtma. Üle enne rääkis seda, et pered ei oska lapsi kasutada, keegi peaks pereit aitama, keegi peaks seda tuge pakkuma, et kes see üstiline asi on siin ühiskonnas. Kese siis meile appi peaks tulema?

SPEAKER_00 38:16

Ikka meie ise, meie ise peame ruumis ringi vaatama üksteise otsa ja küsima, et kuidas sul läheb.

SPEAKER_04 38:22

Aga mida see tegelikult tähendavad, ma nõus, et me siin kolme käisi ruumis praegu vaatame üldse otse, oleme teodahet täis, aga kas me suudame nagu näpu peale panna sellele küsimusele, et kust võiks tulla see muutus, mida selleks vaja on?

SPEAKER_00 38:37

Juhtimist liidred on vaja, neid hakkavad seda fundamenti siis ehitama ja sellist sellist selles mõttes organisatsioonikultuuri kogu ühiskonna sotsiaalsed kultuuri üles ehitama. Teate, ma olen üle 25 aasta ühte sama asutust juhtinud ja selle saanud külitikat küll positiivsed kogemust, kõik on olnud tasakaalus ja hästi, aga minu meelest kõige üks kõige olulisematest näitajatest on see, et kui ma olin eelmisel nädalal oma kahhe kolleegina, kolleegiga, lähetuses Bosnia ja Hertzegoviinas ja ülikooli esindaja küsitis, kas teie kõrgkoolis ikka nii on võimalik ja na on võimalik. Ja välis suhade juht ütleb, et meie kõrkoolis on kõik võimalik, siis see ongi see, kuidas, kuidas saab?

SPEAKER_03 39:29

Jah, on mõõma ka, et see lõpuks algab sellest nagu vastutuse võtmisest, et me peame is mõtlema, et mida me tahaks näha, ja siis küsime endalt, et mida mina saan selleks ära teha. Näiteks siis tekiks see kogu on, see kogu tunne, et iga üks peab tegelikult sellesse panustama, et kogu on ei ma arvan, ei ole see asi, mida saab li sealt tellida, kuskelt raha eest, et see eeldab iga ühe nagu panust.

SPEAKER_04 39:54

Mis on aga siis hea haridus vägevate põlvkonda ja selline ühine tegutsemine, et need on need kandvat mõtted siis. Üla kui sulle tundub, et meil hakkame siis vaikselt seda saata ja jõudma ka lõpuole, et kuidas sul tundub, et kas see peale tuleb põlkond, et kas ta siis on nagu vägev või on seal peale tuleb põlvkond selline nigel?

SPEAKER_00 40:15

Peale tulekond on täistsugune. Kindlasti on täissugune, nii nagu praegune rektor taline tervisö kõrgkoolis on juba korduvalt välja öelnud, sest nad on lihtsalt teist moodi kasvanud teistes tingimustes kui meie, aga teata, ma olen täiesti veendunud. See on see vägevulkond, nii nagu ka kõik eelmised on olnud.

SPEAKER_04 40:37

Eeldus on see, et me need ise nagu nõrgakse kasvada, just nimelt. Ta on üldse sulle tundub, et kas Eesti on aegustumas, on aga kiirenemas, oleme me probleemid teadustanud see, millele see tähelepanu juhtusid.

SPEAKER_03 40:52

No ma arvan, et liigume selles pool, et mulda positiivselt, et mina vähemalt panustan ja tõan selle nimel, et üks asiat mis mulle meeldib öelda, et on nagu see kordamine või mulib üks nagu haamerdamine. Mõnne asju peabki haamerdama natuke aega nii nagu sisse läheb näalaga. Mina arvan nii kaod teen seda kui rohkem need inimesi juurde selle.

SPEAKER_04 41:21

Kes tahavad Eestit paremaks ja väga omaks teha. Te olete selles mõttes eesti nagu eskulikult kodanikud, et mõlemad olete mõelnud, ilmselt olete ka sõprade ringis rääkinud, mida paremaks teha, noh, kõik me mõtleme, loodavasti, kõik me kirume koos sõprade, aga juba seda, et kirjutada oma mõtte paberile panna, seda kõik ei tee. Miks te seda tegite üle? Miks sa panin, mis sa osalised see konkursil?

SPEAKER_00 41:49

Ma tundsin, et see on koht, kus ma saan selle mõte välja öelda. Ma olen otsinud otsingi kohti, kus sa oma arvamust välja öelda. Ja see oli see võimalus mulle mind see kõnet tas?

SPEAKER_03 42:02

No, sina minu ka osalt nagu missioonitest, aga teine võibolla uvide aspekt on see, et see on teatud mõttes nagu arendav tegevus või vähend minu jaoks, et ei ole selline igapäevane blogi või kirjupe, et see on huvitav välja on ja teat mõttes välja putsa minaks.

SPEAKER_04 42:19

Kas te osalete siis järgmisel aastal ka veel see konkursil, mis on nagu teemad, saavad sõbratele anda ideid, kui on veel loomekis, ma arvan küll, et on üks mitte, et vaatame edasi, kuidas elu kujuneb ja selle pealt ma arvan tekit häid mõtted?

SPEAKER_00 42:34

Täpselt sama vastu ma arvan selle pärast, et minul on mõtteid, mida välja öelda ja eks ma näidu ka välja ütlen, ma mingi blogi ei pea aga ikki sotsiaalmeedia postitusi ei tee, aga ma hea meelega oma mõtteid jagan ja mulle meeldib kirjutada tegelikult päriselt kohe meeldib.

SPEAKER_04 42:51

Aga mis sa blogi ei pea? Miks sa ei kirjuta pikki Facebooki postit, sest sa on ju ka tänavada tegelikult on nagu sa veel kirjutad siis segrandus korrab üles, et miks mitte seda meedid kasutada?

SPEAKER_00 43:00

No olnud selle peale, aga rektoriametis ma ei pidanud seda võimalikuks kaasprofessori ametis võtta on mõelda.

SPEAKER_04 43:10

Aga taavi tee valdkonnas on saabstäk igas erinevad vormid, et kas siis nüüd selle eduinest kannustatult või varsti hakata nägema sinu blogi?

SPEAKER_03 43:20

Ei, oske praegu lubada sust asja.

SPEAKER_00 43:22

Aga kui mina teen, siis tule kirjuta kaasa, sest ma tahaks küll sinu mõtteid kuulda.

SPEAKER_03 43:28

See on meeld kutse, et kui nima kutsutakse, ma arvan, et see on kindlasti motive rohkem.

SPEAKER_04 43:32

Ja meil ongi olemegi jõudnud, saate lõppu, soovitada lühidalt veel midagi, et te kõla jää öelda, et Taavi, et hakkame kiiresti tegutsema.

SPEAKER_00 43:43

Haamerdame neid mõtteid, mida me oleme siin jaganud, haamerdame neid laiali igale poole võimalusel.

SPEAKER_04 43:51

Jah mul ka rõõm teiega oli siin eetris olla, et teie mõlemad see kokku muutus, mul olid minaks väga olulised muutustasid sellise naljaka, ühtseele natuke, aga toreda terviku. Nagu ma korraga teile ütlesin, et ka mina tahan vägevad Eestit ja ma tahan seda kohe. Ja selles mõttes, et ka suund oli kätte näidatud, et me peame selle haridusega tegelema ja me peame paljude küsimustega, mis meil muret teavad, mitte jää ma kinni nendesse igasustesse valgetesse paperitesse, mõtlebaberitesse, väljatöötamiskavatsustesse, analüüsidesse, ootamis, et keegi teine annab meile selle lusika äkki on lusika peal mingisugune putu ja kui puturu ei ole, siis oleme kurvad ja läheme nõudma, kuskil sotiaalmeedis keelegi teise ka, seda putru, seda tuge, seda toetust. Nii et siis aitäh teile odolemast see konkursil Eukas Eesti, loodan teid näha seal uuesti, aitäh teile saate saatus osalemise eest, aitäh mõtete jagamise eest. Ja teeme selle Eesti siis vägevaks ja teeme seda kiiresti, läbimõeldult, aga kiiresti.

SPEAKER_00 45:02

Teeme ei aita selle algatuse eest. See on väga oluline algatus. Aita.

SPEAKER_04 45:06

Näitähke minu poolt. Aita.