Investeeringute ekspressrada

Kaitsetööstus on ebakindlas maailmas kindel nurgakivi – kuidas selles navigeerida nii, et sellest võidaksid nii riik kui ka sinu ettevõte?

Sandra Mikli, Soraineni ehitus- ja planeerimisõiguse ekspert, räägib investeeringute ekspressrajast.

Salvestus on 28.04.2026 riigikaitse ärihommikult.

Transcript

SPEAKER_00 0:01

Tere ka minu poolt. Nende muudatuste tuules, mida rovin mainis, on vaja kiirendada ka kaitsetööstuse või kaitsevaldkonajaks üldiselt ehitiste ehitamist. Me oleme palju kuulnud sellest, kuidas planeerimisprotsessid kestavad aastaid, vaidlused kaitsetööstuse või siis ka harjutusäljakute rajamise üle, kestavad samuti aastaid ning nende teemadega ei jõuta kuidagi lõpuni. On astutud olulisi samme selleks õigusloomeliselt, et neid probleeme vähendada. Ja need sammud ei ole siis Eestis kuidagi spetsiifilised või erilised, neid samme astuvad meie aberriigid ja natuke kaugemad riigid, et protsessid liiguksid kiiremini. Kaitse valdkonnale on ette nähtud erandite ehituse planeerimis valdkonnas, näiteks Taanis, kus lubatakse ulatuslik erandeid seni kehtinud korrast ministri siis volitusel, aga ka näiteks Soomes või Leedus, kus lubatakse asendada varasemaid planeering, siis loaga, mis muudab tegelikult kogu varasemaid alustingimusi. Mis see tähendab? See tähendab tegelikult seda, et kui me seni oleme harjunud pikaajalised planeerimisprotsessid, kaasavad iga ühe õigus vaidlustada ja vaidlustada sealhulgas ka külnevaid loamenetlusi, näiteks metsateatisi, see kõik tõmbub koumale ja suund on selle eesmärgi, ehk siis konkreetse ehitise kasutuselevõttu kiirendamiseks esimesed sammud, mis siis juba tegelikult on eelmisel nädalal riigikogus vastu võetud, puudutavad eelkõitusseadustiku või ehitusvalkoda, aga ka planeering tehakse siis järgnevad muudatused, et põhimõtteliselt võib öelda niodi laias laastus, et planeerimismenetlus selle valkon ehitistele jääb ära ja jääb ära suuremas mahus kuni 32. aastani kus siis taastuks pärast seda täna kehtivatsioon, kus saab teha ka erandeid planeerimismenetlus, aga kaitseotstarised või kaitsetööstus puudutavad ettevõtted ei pea läbima enam planeerimismenetlust, nad saavad alustada ehituslamenetlusest. Jah, Jah. Ja veel oluline muutus on see, et keskkonnamõjude hindamine, mis võtab ka tavapäraselt planeerimisprotses päris palju aega või siis ehitusloomaenetluses või mis iganes loomenetluses, ka sellest saab teha erandi siis ministriettepanekul vabarik valitsus. See erandienesest on olnud Euroopa Liidu õigus võimalik pikemalt nüüd selle erandi tegemist täpsustatakse. Mis meie õigus korras on võibolla selline huvitav muudatus, mida ei ole valdkonlikult varem tehtud, on halduskohtumenetluse kiirendamine, kus nende ehituslubade või siis ka seotud teiste lubadega kasutusluba saab näiteks vaidlustada või siis ka muid kaitse valkonna söönduvaid akte, et kohtumenetluselöht. Teistel halduskohtumenetlusel meile ei ole tähega, otsust tuleb teha ühes astmis kuni kuue kuu jooksul. Ja lisaks piiratakse esiaks õiguskaitse esitamise võimalust, seda saab teha ainult üks kord koos kaebusega. Ehk kui tänav kaebusi suuratuses esitavad keskkonna organisatsioonid ja ma ütlesin, et need ei oleks põhjendatud, aga see suur kaebust hulk tuleb nende organisatsioonide poolt siis koos kaebusega saab ainult hinnata seda, kas ehitustegevus tuleb panna seisma või mitte. Tehakse ka looduskaitselised erisused ehitada saab ehituskeelu võrendisse. Lihtsamini saab muuta maaka kasutamise sihtarvet. Mis see tähendab? See tähendab tegelikult seda, et siin on söos siis metsaseadusega ja raadamisega kaitsotarvelist ehitiste ehitamisel, kus siis riigikaitselisel maal on eri reeglid ja saab see seda teha lihtsamini. Sial juures on siis erisus sellest, et otsust ei tee mitte kohalik omavalitsus, vaid vabariigivalitsus. Nagu ma mainisin, siis need on üsna erandiud säted meie õigus korras, kus me peaa tervikuna välistama planeerimismenetluse, see tähendab tegelikult seda, et avalikuse kaasamine jääb oluliselt vähemaks ja puudub iga ühe kaebõigus, mis see on olnud. Ja jääb piiratud kujul keskkonnaorganisatsioonide kaebõigus, kus siis keskkonnaorganisatsioonil on teatud nõuded näiteks, et ta peab olema tegutsenud vähemalt kaks aastat ja tal peab olema vähemalt 20 liiget. Ehk keskkonnaorganisatsioon mina ja puud, kus on kaks liiget, see vaidustamise õigust ei oma. Nüüd edasi. Kaitsevalkonna planeerimise- ja ehitustegevusega sundub veel üks eelnu, mis on tänam enetluses valitsuse tasandil. Ehk siis läbib kooskelastusringe, et siirdubada riigikogusse. Selle ellu kohaldamisele on laiem kui kaitsetööstus, aga ta hõlmab ka kaitsetööstust. Eesmärk on luua strategiliselt oluliste ehitiste kavandamiseks kirjeldatud menetluskord. Minu aru on see, et see menetluskord astub siis selle eelkiraldatud eelnu kõrvale, kuidas nad oma vahel töö hakkavad, seda näitab praktika. Aga selle eelnu eesmärk on siis suunatud selgige erasektorile ja investeeringute tegemisele Eestisse. Kõju siin on natuke väikes kirjas, mulodan, et te näete, aga see on siis menetlus ja selline üldskeem, et esimalt hindab selle investeeringute tegemise strateegilisust nõukoda, kes võtab kaitsetööstuse puhul arvestada seda, et investeeringu suurus oleks vähemalt 15 miljonit ja et tegu oleks siis kas kaheotarvelise kaubave tootjaga või siis sõjalise otarbiega kaub tootjaga vähemalt 50% ulatuses. Ehk tegelikult ei pea olema siis puhalt näiteks moonutootva ettevõttega, see võib olla ka toetava funksiooniga, mis on siis vajalik riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks. Kui investeering saab selle strateegiliselt olulise investeeringus taatuse, siis on tal võimalik valida kahe erineva kiirenetluse vahel, millest üks on kirjeldatud planeeringumenetlus, kui me ei tea, kuhu seda ehitist üldse Eestis planeerida võiks. Aga see tähendab seda, et tavapärase asukohtade kaalumise ja pika menetluse asemel saab siis ettevõte ise üelda, kus on mõistlik see ehitisi ehitada. Ja seal asukohas koostada nagu detailplaneeringu riigitasemel. Riikeplaneeringu menetlus tähendab seda, et sisuliselt, kui see on mõistlik, saab tegelikult jätta arvestamata kohaliku üliplaneeringu ja peatada selles asukohas varem kehtestatud teised planeeringud, näiteks ka detailplaneeringud. Ehk see peaks saama võimalus kiiresti jõuda ehituse õiguse nii riigitasemel ja me oleme prognoosinud või välja pakkunud, siis see võiks olla kuni üks aasta see on võrrelda meie naabritega, kui me arvestame meie konkurentsiõimet sarnane menetlusaeg on ka näiteks Soomes. Nüüd aga, kui sellel investeeringul või ehitisel, mida ka avandatakse kaitsetööstuse vaates, on tegelikult võimalik öelda, et minu ehitis sobitub teatud kohaliku oma valitsuse teritoriumile, kuna seal on juba näiteks tootmismaa või siis ka ärifunktsiooniga, kui ei ole tegu häiriva tööstusega, siis ta ei pea koostama enam planeeringut, vaid ta saab taotleda projekteerimistingimusi, mis on oluliselt ulatuslikumad teatud juhtudel võivad nad teha ka erisusi üldplaneeringutest. Näiteks, mis erisusi saab teha ülplaneeringutest, et kohandada selle kaitsetööstuse jaoks vajaliku ehitise kavandamist, on kõrguspiirangud teatud piirangud, mis tulenevad ehitise asukoha, näiteks hoonusala nihutamine, mida ei ole lubatud teha, ei ole lubatud minna vastuolu keskkonna tingimustega. Ja selline menetlus võiks käi kesta kuni 20 päeva, mis koos avalikustamise ja kooskõastamisega peaks olema üsna kiire viis, et saada ehituseõigus ja liiguda edasi ehitusamenetlusse mõlemad menetluse puhul on siis ka veel see nulants oluline, et keskkonna mõju hindamisega saab alustada enne planeeringu algatamist või enne projekteerimistingimuste ja taotluse esitamist. See tähendab, et kui ettevõtte on huvi asuda ehitist kavandama, teatud asukohas, mis on alla sobilik, seda saab nüüd vajalikud uuringud teha ära enneid menetlusi ja otsustada, milliste tingimustel ja kas sinna asuda hoonid rajama. Siin on mul ka detailsimed kirjeldused nendest menetlustest, aga ma usun, et andsin teile juba selle sisu edasi. Ühe asja sooviksin veel välja tuua, et nende menetluste juurde luuakse kontaktpunkt. Tego on abistava, nagu projekti juhiga, kes toetab siis seda ettevõtet ja erinevaid teisi osapool menetluse läbi viimisel. Põhimõtteliselt on ta siis koordineerivas rollis, aga ta saab ka siis viivituste või kooskülastamata jätmiste korral alustada menetluse kiirendamist ja tõstetada neid probleeme, et keegi ei täida oma ülesanne piisavalt kiiresti ka vabariikivalitsuse juures. Viimaseks mõneks välja, et planeeringute puhul me räägime populaarkaebusest, ehk iga ühe õigusest vaidustada. Sellise menetluse või selle kiiremenetluse puhul seda ei ole. See on siis ka erandi üldisest korrast. Aitäh!