"Räägime asjast": NATO on lagunemas

Vestlusaates „Räägime asjast“ räägivad asjast seekord Mart Helme ja külalistena Urmas Reitelmann ja Helle-Moonika Helme. Teine saatejuht Martin Helme viibis koos perega salvestuse ajal Roomas.

Reitelmanniga on juttu NATOst, Eesti kaitsevõimest ja teistest militaarteemadest.

Helle-Moonika Helmega vesteldakse parlamentaarsest ühendusest IPU, mis korraldab kaks korda aastas üleilmseid kokkusaamisi ja kus Helle-Moonika Helme selle ühenduse liikmena käinud üheksal korral, viimati Istanbulis.

Transcript

SPEAKER_01 0:03

Raotelle rakimaisestä! Räkivat ja martin hellän, niin hän kylisetään!

SPEAKER_03 0:20

Tere, me oleme jälle raotas. Rääkime asja, ja raat on meilga pilliga. Ja pilti saate näha erinevat sotiaalme kanalite. Ja ma ei hakka üles lugema. Et kui Martin on tagasi nädalal tema suravalt loemed kõik. Aga te olete igal juhul tere tulemast ja me püüame teid koitada täna kahe saate külalisega, kuna Martin on meil ära Itaalias ja me salvestame seda saadet tema sünnipäeval, siis kõigepealt palju on Martinile 50. sünnipäeva puhul, ja ta ongi sünnipäeva ainult tähistama oma lemmik riiki Itaaliasse ja viibib hetkel Roomas, kogub oma suure, arsa viie lapselise perega. Nii et Martin järgne nädal kohtume sinuga siin saati uuesti, aga täna on meil saates urma Reitelman, kellega me räägime natust, Euroopa Natost, Eestist, Eesti kaitsevõimest, Euroopa tulevase kaitse võime ülesehitamisest ja kõid kõikidest nendest militaarsetest asjadest. Kuna urmasel on ka pik militaarne karja sellega, sest ta on pikalt aastat töötanud kaitseliidus. Aga järgmine teema on meil seotud parlamendiga. See ei küll mitte ainult Eesti parlamendiga, vaid sellised parlamentaarse ühendusega, mille lühend on libu Eesti päraselt, ehk Interparliamentary Union. Ja see on organisatsioon, mis kaks korda aastas korraldab suuri ülemaailmiseid parlamentide vahelisi koosriibisi. Neil on oma väike administratiiv organisatsioon. Nad valivad korda aastas, kuna ei ehk presidendil ja kohtuvad üldreegina mitte Euroopas, mis on tänapäeva maailmas selline kolkastuv nähtus. Vaid kohtuvad arenvas maailmas, Aafrikas, Aasias kus. Ja me räägime moonika helmega, helle moonika helmega, tema täis nimetades, kes on meie Eesti riigikogult selle parlamentaarse delegatsiooni liige ja on käinud nüüd üheksa korda nendel kohtumistel ja uurime siis, mida seal räägitakse, mida seal tehakse, mis roll sellel organisatsioonil on ja mis mulled on nendest arengu maadest, nagu meie neid nimetame, mis tihti peale on palju kiiremine arenavad kui üks kõik, kui kiiresti arenevad Euroopa riigid. Aga see on meie sisse juhatus ja nüüd me läheme saate juurde ja peale tulemast Urmas. Urmas on meil tallinnaitsipaalpoliitik, aga on olnud meil ka riigikogus ja on nüüd külks see elukemusega meeldis, tub välja, et on töötanud ka siin meie esimeses välisministeeriumis, kui välisministerium asus veel see samas riigikogu hoones selles kuberneries tiivas, mis ongi tegelikult see kuberneri ajat saanud oma nime sellest, et see tiib ehitati Vere impeeriumi aegse kuberneri administratiivseks asuvaigaks juurde siis meie kooksele riigikogu pea hoonele. Aga me ei lähe praegu tagasi nendesse Eesti välisministeeriumi ja Eesti esimese välisministeeriumi aegades vaid me tuleme ikkagi kaasa aega. Ja maailm on väga liigastasti lahti raputatud ja üks asi, millel on ju püsinud kogu aeg Eesti peavolu poliitika, oma retoorikas, aga aga oma vasalli mentaliteedis on natu. Ja natu, nagu me praegu näeme, on lagunas. Loomulikult, kui te räägiks juriega, kes on meie suurik NATO juures, siis ta teeb teile selgeks, et Naal on kõige parem, kõik aegad kõige parem tervis juures. Kõik toimub. Saadid töötavad, paperid liiguvad, meilid liiguvad, salajased materjalid liiguvad, et saja plaanide koostamine käib, õppused käivad. Teate, selle kohta võib öelda niimoodi, et Rooma sõn käis ka koos veel pärast seda, kui Rooma oli parbite poolt juba vallutatud ja viimane rooma keisel roomulatud. Nii et asjad on oma energiit täpselt samama me võime öelda rahvasti liidu kohta, mis loodi pärast esimest maailma sõda ja mis lõpetas oma tegevuse 1947. aastal ehk siis ka mitu aastat pärast seda, kui teine maailma soda oli lõppenud ja kui tegelikult Rahvaste liit oli muutunud teo võimetuks pärast seda, kui Jaapan tuunis kalale Hiinale jaapan rahvastiidust välja visati, Saksamaa hiteri juhtimisel lahkus ise Rahvastriidust Nõukogude liit visati samuti välja, espaania kodusõta sekkumise pärast sisuliselt oli tegemist halvata organisatsiooniga, mis väidetavalt funktioneris elusarvise juures, ehk tegelikult resultaati enam peale sellet, et palju bürokraid paalka said ei olnud. Ja ma julgen öelda, et meie NATO on enam vähem samasugune lugu või mida arvad sina urmas.

SPEAKER_02 6:05

Ma arvan seda sama. Praegu on reede, ja Amerikas on veel ommiku poole ööd. Aga reedane päev peaks to oma Ameerika sealinisteeriumist uudiselt pita hikset kotub pressiga. Ja routersile tekis välja üks pendagoni sisemine memo, milles on kirjas, et Amerika Ühendriigid katsevad tõrksaid NATO liitlasi karistada ja eelkõanat, kes on käitunud USA suunal erakordse külgelt. Ja kuni sellis välja, et USA viib välja oma baasid Hisitoriumilt. Aga kasta on olemas, seda küsit tegelikult juba üks nädal või kaks tagasi. Oli selline huvitav episood, kui Iraan tulistas kõikides suundades välja oma kaugema rakette ja osad tabasid ka türgit kahju tegemata. Meale türgi pöördus natukoole ja palus poolalt ühte Patriot raketit ja patareid ja poola ütles. Selle peale teki küsimused autota, mis meil siis nüüd kaitseid, kus see üldse toimub. Kui üks on hädas, siis peaks ju teine automaatselt tulema api. See kuri kuulus paragraaf nummer 5. Just ja poola ütles ei, ma saan poolakatest väga hästi aru. Neil on ju venelane külje all ja karu ei maga, võibolla oleks küsinud mõnelt, et ma ei tea, norralt võibolla oleks antu.

SPEAKER_03 7:53

Poola puhul on veel ka see, et poolad on tabanud juba kõrvale kaldunud või mis iganes põhjusel nende teritoriumile lennanud joonid ja vist on isegi mingi rakett või paar raketti. Mis on Poola teritoriumi tabanud, sest ära unustame seda, et üks poola naaberriik on Ukraina, kus käib ikkagi juba üle nelja sõda ja kõik neid rakete trooni võib lennata seda pidi ja teist pidi kas tahtlikult või pahatahtlikult või mitte tahtlikult ja mitte pahatahtlikult, aga igal juhul on selge see, et Poola on sisuliselt sõjapiirkonna kaase ulatuses ja peab selgelt mõtlema eelkõitise peale. Aga selle loon, mida sa räägid, on ju veel ka järg, sest Ameerika administratsioon pöördus tegelikult ka Poola poole omakorda, palvega anda see üks patriot süsteem türgile ajutiseks kasutamiseks.

SPEAKER_02 8:47

Jah, ja, ei tööta. kuidagi logisab ja laguneb see organisatsioon. Ja tegelikult aga türgi ei olnud juures. See ise enesist ei olnud mingi tohut eksistentsiaalne probleem Türgi Rikia jaoks ka poola jaoks mitte. Aga isegi kui selliste pisiukest asjade juures masina värk kriisima, siis kui on tekima suured kriisid, no australdes mina vägagi kahtlen. Ja kui sa nüüd minu isikliku arvamust küsid, siis minu mõelest NATO võrdusmärk USA. USA ongi NATO. Ja kui USA ütleb, et aut, et me siin nüüd hakkame NATO tegema vahet ühed on head riigid, ühed on meie sõbra ja teised, kes meile kaikelt kodarasse loobibavad, siis sellisel kujul organisatsioon ei tööta. See on nagu juhtumiste hooria vastane, ta ei saagi töötada.

SPEAKER_03 9:46

Aga minul on selline tunne, et Amerikas ei taha, et see organisatsioon töötab. See organisatsioon loodi külma sõja ajal, külma sõja puhkemise emotsionaalses, aga tegelikult julgeleikas olukorras. Ja siis oli loosunud, nagu me kõige teame hoida ameeriklased sees, eelkõige peetis ilma saksamaad, ameeriklased sees, sakslased maas ja venelased väljas. Sakslased on maas, ise enda pingutustest tuleb. Sellel riigil ei ole praegu mitte mingisugelt, mitte mingisugust tõsiselt võetavad sajalist võimekust mitte. Ameeriklased ei taha seal ees olla, sest nadsavad miljardeid sellele asj peale, terved linnad, sest soja ümbru ja elavad Ameerika rahast. Ja venelased peavad tegelikult Ameeriklasega suurt globaalset kauplamisrallid, mis puudutab nii kaugida, Arktikat, Euroopat, keskaasiat, kaokaasiat, Mustamere piirkonda. See on nii suur pilt, et ma jällegi olen sünut ütlema, et ma nõustun siin kohal president kaisega, kelle ma üldiselt ei ole väga rahu, sest ta on oma ameti kohuseid põhiseaduse kaitsjana täitnud äärmisele hooletuse ja puudlikusega. Aga selles küsimus ma olen temaga nõus, et Eesti välispoliitikal puudub võime näha kaugemale Ukraina konfliktist. Ja siin ongi see sama asi Natalt sellisel kujul ei ole ameeriklastele vaja, NAT on pomm jala küljas. Eurooplased võtku oma kaitse üles ehitamine enda peale, kui vaja siis nii nagu esimese teises maailmasõjas ameeriklased tulevad tapi, aga aeriklased rahuvaja tingimustes oma resurssi sellele enam ei kuluta. Ma lugesin just asja ka ühte huvitavat analüüsi Ameerika poliitikast kaugas. Kaugeda on seoses Hiinaga, Ameerikale kordest tähtsam kui Euroopa, kus venelastel ei ole kaugeltki sellist võimekust nagu on hiinlastel kaugida oma poolses regioonis. Ja aeriklased ehitavad praegu sihikindlalt üles oma liitlaste raha muidu. Kitsekekti, mis algab Jaapanist ja Jaapan sõlmisiliti kaitsealase koostöö ja relva müügijalase koostööd Austraaliaga. Ja kaitsealane kette algab Jaapan lõunakorea tai van, filipiinid Austraalia. Vahepeal on uusikana. See on siis see sanitaar kord, mida amerikas ehitavad üles kaugita ja arvestame nüüd seda, et Amerikal on nii Jaapanis lõuna Koreas kui ka filipiinidel oma sõjaväasid ja need maksavad miljardeid. Aikaks ütlada, aga miks me peame maksma rikkale Saksamaale? K võib ise selle eest hea sõista, kes tööta välja suurepärased tanki ja kauri ja kosmos tehnoloogia ja muudelid teise maailma sala lõppul, mida ta ise õigeti kasutada ja ei jõudnud enam, aga mille meie võtsime kasutusele oma saada ma siin üles ehitada juba jätkuvalt siis pärast teist maailma seda. Mida sina arvad, kogu sellest Euroopa NATO-tekkimisest.

SPEAKER_02 13:15

Ma küsin kohe selle peale, et kes seda organisatsiooni juhib. Kest algatab seda, ma näen erinevaid Euroopa riike, kõik räägivad, et tuleb, peab, on vaja. Asjad ei tööta niimoodi. Asjad töötavad niimoodi, kui keegi vastutab, kui keegi juhib, kui keegi annab korraldusi ja neid ka täidetakse. Sellised juite. Seda räägivad juitikudeks. Ma pigem arvan, kui siin Euroopas üldse mingisugust kaitsevõet on iseisvad kaitsevõimet, siis on seda poolal ja on soomlastel, kes ei räägi palju, aga teevad ise. Ja ei jää kellegi peale lootma. NATO on ju ise enesest organisatsioon tore, aga ma tänasel päeval parale NATO loomis, me näeme Euroopa Liitu, see on amorfne laguneb jube-bürokraatlik monstrum, mis sa ei tööta. Kui üldse veel tagasi tulla USA huvide juurde Euroopas või NATO huvide juurde. Ma pigem arvana, aeriklaste viimased sammut on suunatud põhjala kaitsmisele, põhja Jääeri ja nora Island kõik see region on kasvatatud ka põhja Soome. See on nagu ameriklastele kõige olulisem see, mis toimub kuski Saksamaal, kes talil riibis värvipp see, mis oneriklise tana, on väga juvita, aga see kaitse võime totaalne langus ja minna lask, mis meeleolus, see on masendumaks ole impeerium Suurbritannia oma külma sõja ajal 180. lõpus. Rojal Nivil oli 50 freita, siis tana ei ole enam ka, millest me räägime, et see armee on ära demoraiseerunud. Nad on ei ole mouna nüüd siin viimased uudised räägivad, et kui Britid peaksid alustama tõstingutegevust, siis nädalaga saaks kogus laskema on otsa. Millest me räägime? Saksamaa täpselt sama, eks ole, Saksamaa ei ole suuteline mitte midagi tegema. Kaas arvatud see, et Saksa, kui nüüd üritati Bundesfairile õhk sisse puhuda, mis tuli välja, tuli välja see, et sakslaste kaitse taha on ära nullitud ja Saksa sõjaväe moraal on ära nullitud. Ma olen suvelnud Bundesferi ohvitseridega oma elus külja veel. Ja nad ütlevad näiteks, et saksa sõjave hinnakutes Ervin Hommelst, et enam ei leia, selle pärast, et see on poliitiliselt ebakord korrektne, kuigi margin oli geniaalne väejuht, et keegi süüdistada teda mingi natimeelsuse. Ometigi nad on suutnud oma aju pesuga kõik viia nii hullu seisu, et kui riigis puudub kaitse taha, siis seda üles ehitada nippsust või mingi käskirjaga ei ole võimalik.

SPEAKER_03 16:36

No see on mitme põlkonna ülesane. Saksamaal on ikkagi enam vähem kolm põlvkonda, mida on maha materatud kogu selle süüundega. Muna on aju pestunud ka kogu selle vikka lippuvärkiga. Saksamaal võitlus võimelise sõja üles ehitamine. Ma kujutan, et see on inimpõlve ülesanne. See on 25-30 aastat. Alla selle ei tule välja. See tähendaks, et täiesti tagurity ajösu sisse seadmist, see tähendaks kohustuslikku ajada teenistust koos rangete karistustega teserikeldamise eest ja nii edasi ja nii edasi. Ma ei näe, et Saksamaa on selleks ise ka poliitiliselt tasandil mentaalselt valmis. Seda valmis olekut ei ole. Ma ei näe seda valmis olekut isegi pundest või kõrgemas latvikus. Kui me nüüd räägime üldse sellest võitlus võimelisest Euroopast, siis sa mainid Poolat ja Soomet. Mina ütles muidugi soome kohta, et tänased soomlased ei ole need sitked maa poisid ja töölispoisid, kes olid talve sajas ja jätkusaljas, kes olid harjunud suhteliselt tagasi, kellel oli 7 karuga võitja, mis kogemus. Selline enese alal hojus instinkt loodusjõitlemisest juba ise enese, sest kontides, seda ei ole enam, see läbu noorgu ja ka see ühiskonna heterogeenseks muutumine. See on see halvab selle võtlus võime väga suurel määral, see ei ole enam see võtlusvõime, mis oli siin 70 aastat tagasi. Ma arvan, et see kehitib isegi polakate ja kõikide teiste euroopaste puhul ka. Demograafiat töötab üldse Euroopa kahjuks ja kui sa küsid, kes siis peaks seda kaitse võimeta ja Euroopa natuitama, siis selgi on see, et praegune vastus on Euroopa komisjon. Kaja kallas ja usulab under linelt läbi kukkunud poliitikud. Poliitikut, kellel puudub rahvusvahel autoriteet, poliitikut, kellel puudub tegelikult isegi Euroopa sees autoriteet. Et seal ei tule küll mitte midagi. Seal tuleb korruptioon, tutub, raha pesu, raha uhine mingitesse militaare ettevõtetesse, mis toimivad nagu silo torm, aga mis ei loob komplekset strateegiliselt mõtet kaitse võimet, mis ulatub kaevikus olevasti jalavääras, sest tema laske on varuga ja kaitse varustusega kunis võimekus nii välja. Sellised komplekset võitlusvõime tekitamist Euroopale mina kuskilt otsast ei näe. Kaja kallas ja tavaliselt inimesed sellega hakkama ei saa. Ja need kindralid, kes on suures osas juitilised kindralid, sest sellised militaarselt mõtlevad, ja rahvusmitaarselt mõtlevad, oma rahvusarmeedile mõtlevad, kindralid on ju maha taitud, natuke lähtud.

SPEAKER_02 19:59

Ja isegi kui on tahtmine midagi Euroopas üles ehitada, siis esimese asjana põrkuvad kõik need plaanid muidugi rahastamise taha. Siin on eurooplased on mugavad olnud kõik suused sotsiaalprogrammid hakkavad kanatama, et kellegi arvelt tuleb see raha juta ja see on poliitiliselt väga tulekohtlik. Ma ei kuju ette, et kusagil Hispaanias hakatakse sotsiaalprogramma kärpima selle pärast, et meil on vaja F-35 osta aeriklaste, et nad muidugi enam ei ostaki, aga valitsused on 45 aasta tükliga ja peab olema ikkagi häda väga suur, kui võetakse mingid resoluutsed samme. Mina jusin sellesse ja näen seda nii sellust lotevust ja Lõuna-Euroopa on ju veel eriteks. NATO on olnud tegelikult kogu aeg nagu kaen. Ja meie kindral välja võib sellest pikalt rääkida, mis moodi. Lõuna-Euroopa riikidel on oma duvid, mis on seotud vahemere regioniga Põhja-Aafrikaga ja neid absoluutselt ei juhita, mis siin venepii öärest toimu. See on võõras mure see oht ei ole akkuutne.

SPEAKER_03 21:18

No ja kui me nüüd läheme selle Euroopa komissioni poolse juhtimiseni, siis Euroopa Komission poolne juhtimine ei ole mitte militaarne, vaid on poliitiline. Ja nemad näevad siin nii nagu nad nägid korona pandeemia, jutumärkitus välja mõeldud pandeemia ajal võimalust liikmesriikidele päheistada, nõudmised esitada, mingust normid kehtestada ja poliitiline juhtimine võimalikult enda kätte võtta. Nii ka selles küsimuses näevad nad võimalust poliitiliselt võtta vägivala aparaadi, loomine ja selle kasutamine ja juhtimine endda kätte. Ära võtta liikmesriikidelt ise seisev kaitsevõime, iseseisv kaitsevõime arendamine. Ja siin ongi see, et meil ka räägitakse, et Euroopa Liidust me saame raha selle ja teise jaoks. Ei ole tasuta lõunaid, kui me saame raha mingite asjade tegemise jaoks, siis seal on juures tingimused, et see on see peenus kirjas kirjutatud nagu retseptide puhul eksole. Sial on peenisk kirjas kirjutatud, milleks tohit, kuhu tohit, kellele kuulub, kellel on esmaled õigused, esimese õigus kaske moona peale näiteks? See on tegelikult Euroopa impeeriumi ehitamise poliitiline projekt, mida põhjendatakse vajadusega ameriklaste välja tõmbumise taustal üles ehitada Euroopa iseseisv kaitsivõime. Euroopa iseseisvad kaitsevõimet ei ole võimalik üles ehitada, sest ei ole seda peremeest. Euroopa Komisjoni ei saa ialgi selleks perele.

SPEAKER_02 22:57

Seda ma just üha, kes juhib ja kesutab. Aga teine häda on juel see, et isegi kui on tahe, kui on raha, siis ei ole tööstusvimekust. Ja osad riigid, näiteks Prantsusmaa, kes juodab alates sõdriga saastast kuni tuuma rava nii välja, kõike ise. Siis, nad ei ole suuteliselt suurendama oma tööstus toodanud Prantsuse sõja tööstuse inimesed on tegelikult kõik kusagil nimekirjades. Kes mida oskab, millised on see ühe oskust tööraise või teise ineri võimekus, mida on õppinud. Nüüd on nad suures ajada otivad inimesi, kes on juba pensionine läinud, ja ksuvad neid tohuturaks tagasi. Tulke tööle. Tulge aidake midagi teha, aga kui sa oled 70 plus ja sul on lapselaped, kas ikkagi väga tahaleks. Sad ädad on ju kasvõid vešehi, toodavad ju läbi läbi aasta kümnata ja on tšekit tootnud ju suurepärased relvi. Tänä nad ütlevad, et jaa, eta me võiksime, aga meil ei ole inimesi, kes tuleksid tööle. Sulmased ja rootsased on 155 mm suurki mürskud toodanut suurendanud see läbi, et nad on leidnud inimesi, nad peaksid ehitama paraleelse kõrval samasuguse vabriku. Praegu töötavad kolmese vahetluses ole, et kõik on hirmu piiril. Ja isegi kui sa tahad, see ei pruugi alati õnnada. See on taeme Eesti paraleeli. Meile Eestis tahetakse teha mingisugust kaitsetööstust. Elnara, minu suve kõrval piiralus lähenemaal, on vana maha jää vene raketi väeosa teritorium, kus kaitse liiteb läinõppusi, taatakse sinna teha. Tore, ehitage, ehitage välja teed, toog uuesti voolud kesal töökavad käima. Ma näen, et inimesi mul ei ole ühtegi abimeist võta külla pealt, kes tuleks laua teisest otsast kinni hoidma.

SPEAKER_03 25:07

No, ma ütlesin sulle kesks ukrainlased. See ongi see, mis eelmisel nädalal oli riigikogus tööjõu sisse või leevendamise kaks eelnu. Ma küsin nende pagana tüüpide käest, kas te venekele kursustele olete juba registeerinud enast, sest ei läheb seda vaja. Te ei ujutate slaavlastega Eesti üle või isegi, kui nad ei ole slaavlased on kuskelt kasastanist, uustanist, siis räägivad nad siin ikkagi vene keelt. Aga puhtalt selle peale ongi arvestatud. Tõöjõid tuleb siis endise nõukogito aladelt ja võib-olla aga mingil määral indest ja kuskelt läisidast. Aga see eiesti enam. Ja misugust Eestit me kaitseme nende saavlastega, saavlastega kaitest laavlaste vastu. Ukrainased venelased sõdivad, laalased sõdivad oma vahel, aga see tõesti arvad, et on pais tulnud venelane, hakkab siin sõidima, küll arva, jõudva venelasega, kunista kahab. Aga Eestis see tulles me näeme muidugi Euroopa tasendil, ma ütan, et kogu see asi on ühel poolt poliitiline, nagu me kirjaksime ja teiselt poolt on see puhtalt korruptiivne, siin on juad miljardid, mis lähevad selle nii öelda kaitsekööstuse ja kaitse võime üles ehitamise peale keegi saab selle raha, aga resultaat saab olema äru väärne. Ja täpselt saman Eestis. Ja nagu meil on nüüd juba siinga mainitud, et meil isegi kaasta raamatus, kui ütled ette, et meil on kõrgemate riigiametite ja kaitse väja juhtide ja-pööruks kaitsekööstusse, kuhuhatakse praegu ka sadum miljonid, sadum miljonid. Need tüübid lähevad juele sinna Franksteine või Frankensteine või Frankenburgimist, teeb ühe välja, teeb ühe välja. Kunstlik moodustis on ta nii või te vaatame ikkagi ka seda Euroopat tervikuna, siis isegi Euroopa tervikuna on operatiivruumi mõttes tänapäeva sisuliselt kosmoses või jõudnud sõja pidamise juures piiratud operatiivruumiga piirkond. Aga Eesti on ju sisuliselt nagu meil ei ole operatiivruumi mehitame sinna piirsa, meitame kuskile sinna tõstama, me ehitame kuskil on veel mingisugused tootmiskes, nüüd ehitatakse veel maa peale. Nende maapeal ära püükimine nõuab mõnda trooni ja ühtra. Ja sellega on meie suurte kalite rahadega üles ehitatud moonatootmine ja sõjatööstus likvideeritud. Selleks ei kulu rohkem aega kui mõnend minutit.

SPEAKER_02 27:58

Jah oletame isegi näeme üles, et me oleme hambuni relvastatud, meil on maailma parimad tankid ja kaugelke kahurid. Si, mida Euroopa liikka endiselt ei ole, on see kuhu sihida, kus see vastane on. Seda tehnikat valdavad ainult amerikaselt ja me oleme isegi, kui meil oleks midagi lasta, siis me võime ainult houpi tulistada. Luure and meil praktiliselt ei ole me teame, et ida on seal, tulistame selles suunas, aga kas keegi pihta saab.

SPEAKER_03 28:33

No, siis me jõuame nüüd meil hakka paeg kokku, ma jõuame minu 70 aasta tagasi ütluseni, et meil on vaja plaani B. Paan B ei ole nende maapeale ehitatavate laskeama tehaste tegemine. See ei ole plaan B. Iseseisv kaitsekvõime, see peab meil olema, see on selge. Meil peab olema iseis sise turvalisuse tagamise võrgustik seda meil ei ole absoluutselt. Kaitseliite ei saa sellega hakkama, sest kaitseliit on eriti sõjalise krisi, tingimust võõtlusvõimeliste meesti osas kõik mobiliseeritud kaitsekke. No, et pannan nendele veel mingit siviiltuvalisuse tagamise kohustus, et siin 50 koloni või diversoonikruppide vastu, nad ei saa sellega lihtsalt hakkama. Siin ongi see plaan B küsimus, et mis see plaan B meil siis on? Ma esitsin selle küsimus 7 aastat tagasi ja ise vastasin ookord, et eelkõige on siseisav kaitse võime. Nüüd me näeme Ukraina sõja tõustale, et iseseisv kaitse võime tänasel päeval, tähendab midagi hoopis teist, kui oli see 7 aastat tagasi, kus me ikkagi rääkisime soomusvägedest ja rääkis oma teatud õhuudest ja õhutõrjust õhutõrja on endiselt päeva korral. Ja hoopis teistuguse rõhuasetusega, kui see oli siis on veel suurema rõhuasetus. Aga võibolla me peame mõtlema hoopiski lagune natuimust, ma ei tea, ma viskan õhku ja ei taha, et mind hakaks süüdistama. Aga võibolla meil on vaja mõelda neutraliteed peale. Võibolla, see on küsin järk. See tuleb rahulikult emotsioonid ja grremli juttu punktidest rääkimata siseiiklikult ja kõrgema poliitilise tasemile läbi rääkida. See tuleb teha meie analüüs, milleks me oleme võimelised, milleks me oleme võimelised täna, milleks me oleme võimelised kahaasta pärast. Meil seda analüüsiid teha. Meil on ainult emotsioonid ja emotsioonid on ajal maksumakse raha uhamine teatud kitsekuse. See ei ole plaan pe.

SPEAKER_02 30:34

Ja minu jaoks on ka ikkagi üks väga oluline punkt. Thahe seda riiki kaitsta, et tulest tagasi Marsal Munerime ütlusega juurde, et esmane on luua riik ja olud, mida kodanikud kaitsta, soovivad.

SPEAKER_03 30:50

Aga siin on meil ka, et siin kitsaskoht, mingi postime alut, mis ei ole muidugi väga representatiivne, ütleb, et igamaale pool Eesti inimestest, et mõtleb või on juba teoks teinud Eestist lahkumise. Kas see on saotud kaitsahtega? Väga suur küsimus. Kas selles olukorras on võimalik rääkida mingist plain veest? See väga suur küsimus. Ja siin ongi see, et ilma igasuguse poliitilise armukaiduse ta ilma igasuguse poliitilise rivaliteedita tuleks ikkagi kõikidel helgedel peadel ja kõikidel osustajatele maha istuda ja kaine analüüs teha, et mis olukorras me oleme ja mis on välja peas sellest olukorrast. Seda tuleb avalikuse levitada ja selgitada, ja emotsioonid tuleb ausalt öeldest lihtsalt üle parda. Aga me peame praegu urma sinuga lõpetama, ma tean, et sul oli välja kirjutatud, et ka terve hulk ja huvitavad statistikat erinevatest kaitsekulutustest ja erinevatest vajadustest teatud väeliikide arendamisel. Üks asi, mida sa ütlesid mulle, ma mäletan, on oli siin mõni nädal tagasi, kui ma arutsin, et sa võiksid saata seda, et sul on üks Eesti päritolu Rootse, vähe ohser, kes on öelnud, et ühe rügemendi võitlusvõimeliseks muutmine, nullist võitlusvõimeliseks muutmine, võtab nii viis aastat.

SPEAKER_02 32:13

Jah, see on lihtsalt puhtalt korranduslik aja vahe. Ja mitte midagi ei ole teha, nadrootsi näide on suurepärane, sest Rootsil oli kaitsemägi koos reservidega ja külma sõja ajal mingi 700 000 meest. Si saadeti need rügemendid kõik ilusasti või laiali. Rõgamendi lippiid ja muuseumisse need on lihtne saad võtta ja uuesti kuhugi staapi tuua, kui seda staop on olemas, aga staapit tuleb nüüd ehitada. Mida tegi rootsi ja mida on ka teised riigid teinud, nad on sõjavä rajatiselt müünud sympooliselt rootsim ühe krooni eest terve sõjaväel linnakku kohalikku oma valitsusele. Ja siis, kui sa tahad rügemaid taastada, seda öeldakse, et see on linnalekend, et see käib Kotlandi rügemendi taastamise kohta, aga minu opasti sõber ütleb, et see on tõsi õht. Rügemend rügemendist taab paikutati linna sauna. Sest ruumid ei olnud. See on ajalooline parata, midagi ei ole teha otsustusprotsessid käivad samamoodi demokraatlikus riigis sa kuulutad välja hank, siis on hank vaidlustamise aeg, siis on kohtus käimise aeg, keskelt läbi viis aastat. Mehed võivad sul olemas olla rootsis, on lihtne saal 100 000 meest ja naist saavad sõjaväe kohustuseks igal aastal 100 tuhat on keele julgast valida, võtta parimad, aga lihtsalt need ei ole panna kuhugi, pole kusagil välja õpetada.

SPEAKER_03 33:44

No, naiste kaitse võke mõtmine, on muidugi oma et teema, ja nüüd me siin juba jätkan ikkagi oma vahel, ehk, mõtin, et otse tuleb kokku tõmmata. Meil Eestis on ikkagi praegu minu arra, see demograafiline olukord, seda valt katastroofiline, et kui me naisi hakkame võtma kutse alustana sõjaväke, siis meil sündivus kukub veel. Ja seda olukorras, mis me siis kujutame ette, et need viljakad sead naised, me laseme lihtsalt vakadele maha tappa. See on ju rahvus ja lõpp. See on ikkagi tõussi selline mõtlemine, et tuba on küll ja kuul on puudest tüüpi, võtame järgmiselt hooda võrranda üles ja kütame ära, et üheks päevaks saame sooja. Sellise mõtlemisega ei saa kaasa minna. Naised, vabatahtlikena, palun väga, ei ole vastu väite. On suurepärased naisi, aga kohustuslikus korras, kõik viljakad seas noored naised. Kaits väkke kuulgi, see on häigemat, see on ikka läbinist. Aga urmas veel kord, aitab sulle ja tõmb siin kohal otsa kokku ja me jätkame siis teise teemaga.

SPEAKER_01 34:53

Rate saade rääkima asjru.

SPEAKER_03 34:58

Ja me läheme saatega edasi ja nüüd on saata minuis moonika helme. Ja tema on meil meie parlamendi poolt sellise delegatsiooni nagu Eesti delegatsioon, ehk siis Inter Parliamentary Unioni Eesti delegatsiooni liige. Ja on seda juba teist riigikogu koosseisu. Ja sellega seoses on käinud tervel hulgal, ilu kohtumistel ja osalenud sealsetel valimistel ja suelenud kõikide nende erinevate delegatsioonidega ja näinud ka väga selgelt ära, kuidas selle aja jooksul on muutunud nii jõujoonet selle organisatsioonis, kui ka on muutunud temaatiliselt raskuskmed, mida arutatakse ja mida panakse laua peale, mis sugusi resolutsioone vastu võetakse, mis sugon Euroopa parlamenti kaal, seal võrreldes näiteks Aasia või lähisidamaadega või misugune Aerika delegatsioonigaal, kuidas see kaal on erinevad raskuspunktid panud üles erinevate administratsioonide, Amerika administratsioonide puhul. Ja loomulikult niugustel puhkudel toimub, no, me nimetame seda parlamentaarseks turismiks, aga paratamatult ega inimesed ei käi nendes riikides, kus toimuvad need tipp kohtumised kinniste silmadega ringi. Teiaks lahiste silmadega ringi ja on õhtused ajad ja on mingisugused vabamad perioodid, kui on võimalik minna kohaliku turule, kun on võimalik vaadata misugane tänava pilt. mõnel pool on Eestil ka oma autoponsulid, kes omalt poolt toetavad Eesti delegatsiooni ja näitavad kohalik vaatamisväärsusi. Ja see annab maailmast tervikuna hoopis avarama ja mitmekülksema ja adekvaatsema pildi kui see, millest räägib meile Euroopa ja ka Eesti propaganda. Selle pärast ma kutsusingi praegu moonika saatesse, et just asja tulid sa üelt tiku kohtumiselt, ja see toimus see kord Istanbulis. Türgis. Võime öelda ka, et vanas püüdsi pealinnas või vanas kreeka linnas, aga igal juhul tänasel päeval on türgi ja türgi pealinn. Ja kõigepealt seleatuseks mõned sellised põhised muljad, mis riik on türgi, mis linn on Istanbul.

SPEAKER_00 37:28

Ja ma kõigepealt teen väike see sellise faktilise parus, et Amerikaühendriigid ei ole pius nadusid taas nüüd välja või mäleta seda aastat, aga kunagi oli, aga nüüd nii enam ei ole, aga mis ei tähada seda, et kuidagi see nende mõju midagi taustale ei toimetaks. Ja olen 9. korda, olin praegu nendel kokku saamistel siin kovidal paar korda jäi vahelt ära. Ja nüüd ma näin siis Türgis ja sa juba ütlesid ka, et meil on mõned kohades autonsulid ja samamoodi türgis. Meil on autul ta on siis türgikabanduskoja juht ja nad korradsid meile ka sellise vastuvõttu nenda sellises peakorteris ja turklastele omaselt ikkagi väga suureon kolme käiguliselle lõuna, aga kuidas meil vastu võtta, et see oligi puhul üldse ma võin rääkida, pärast laiemat, aga nadsid meile väga sellise hea sissevaate Türgi majandus eriti praegu, mis toimub globaalseltes kriisides ja nest trendidest ja ka sellest, et Türgi on ju olnud ka nii-öelda kandidaat riik Euroopa Liitu astumisel. Ja nüüd väga selgelt, nad ütlesid, et sellises see Euroopa Liitu, nagu Euroopa liit praegu on need ja nad kunagi väga suur soovi aga Euroopa läbi rääkima, mis ei peeti. Aga praegu on teine ühtegi põhjust, miks peaks Türgi liituma Euroopa liiduga, et need direktiivid, need regulatsioonid. Nad ei näe mingid põhjust, mis on peaksid hakkama oma majandust sellega ära tama, Türgis ei ole tuulikuid, Türgis ei ole mingi rohe pööret, Türgis ei ole kaised majandust reguleerivaid direktiive, mis on meil Euroopa liidus, misab ära inimeste tahte üldse midagi teha. Nüüd me käesime ringi seal ja see, mis, kes on Türgis keinud, minut esimest korda ja see on selline, kui maetan tarbimise seisukohalt on selline paras imede maha, aga see ei tule ka tühja kohapealt, nad tu väga palju asju toodavad ise ja need on väga hea kvaliteediga ja inimesed kogu maailmas tegueme sellised suunamõjed või inimesed influentserid, siis sotsiaalmeedia on täis kõike seda, mille pärast taub Türki tulla. Türkas need ise ka väga. Lõbi ka sai selle, et nad on oma sellen rahvuslikku lennukompani, tööke Shane Airlines, siis ta väikeste asjadega näiteks mõjutavate inimeste türki tulekut ja seal siis tarbimist. Kui me teame, kuidas Euroopa odavennufirmad väga väga niimoodi kiivalt mõõdavad sul seda kotikest ja võtavad liisa raha sellest, siis türklaste on rock teine lähenemine. Nad ütlevad, et 33 kilo, mis on midagi sa võid ära antavas pa siis seda üldse ei piirase mitte ühe kotiga, 2 kotiga, 33 kilo ja see on väga selgelt sellel, et teerud, et inimesed tuleksid türki ja tarviksid ostaksid ja kõige raha türki. See on selline sissevaade, siis üiteme sellesse viimasesse kohta, kus me käisime, aga me oleme käinud väga sellistes täys huvitatud kohtades täiesti teist moodi, kultuuriliselt, majanduslikult, üteme ka regionaalselt, me oleme käinud siis Indoneesias, me oleme käinud Bahrainis, me oleme käinud kahes Aafrika riigis, Rundus Kankoolas ja käisime ka nüüd Usbekistanis aastat tagasi. Ehk, et outeme sellised šwitis, kus on peakunter korterenfis on veel kaunud paar paar kokku saamist. Ehk see pilt maailmast kauteme selliste kohal käimiste läbi laienema. Aga kui me nüüd tuleme tagasi selle juurde, et mis laiemalt ei puus, nagu toimub. Noh, ta on muidugi selline, kui ma ütlesin suures mõttes rahvusvaine juttu tuba. Et me saame kokku, me räägime, me arutame, siis võetakse mingi resolutsioon vastu, aga seal natuke, see on protseduuriliselt ja valime siis peasekretari ja valime presidenti peasekretär valiti, tüürigi, uus peasekretär, eelne peasekretär siis oli ametis aastat 2014. Ja tema aeg oli mitu korda tagasi valitud, aga nüüd sai uus peasekretär valitud. Ja üllatuslikult väga ühe äärelt, need oli alguses olnud mingi 20 kandidaat ja selekteeriti välja siis viis üksastus tagasi, kõik, kes järgid olid naised. See on aga hästi huvitav, et kuidas jällegi me näeme, kuidas need sellised globaalsed trendid on mõjutavad neid rahvusvalise organisatsioone ka nende toimimist. Et ka president, praegune president, mis läheb ümber valimisele sügisel kaina, ei utata ühtegi paha sõna, aga üke, Aafrikast Tansaaniast tuli action ja tuesti on nagu päris päris head tööd teinud. Jällegi on hippus väga selgelt näha, kuidas nagu ütlesid, kui meie siin arvame, et me oleme Valge maailm, esimene maailma, me oleme seda kogu aeg endale sisendanud. See sama tuli action, seal oli teema siin üle-elmine kord, et ta käis. Ja sellest tõestati väga suur skandaal just üteme, selle euroopa riikide, ja meil on selline ühendus nagu 12, kui on Euroopa riigide siis, veals on Austraalias, seal on nii öelda demokraatlikud läreeigid. Ja kuidas ta julge. Ta ütles väga selgelt, seal korraldati ülekuulamise ja nõuisegi tema tagasi astumist ja kõike. Ja tues nagu väga lihtsalt, et meie organisatsioon on üks võimalus teha rahvusvahelist diplomaat, et see on minu ülesanne, seda ma teen. Kui, etid olid need, kes kõige rohkem tema vastuaniat tegid, siis sellel üle kuulumisel isegi hääldas, siis tõusis neile väga selgelt vastu, et teate, kolonialismi aeg on läbi. Arvasti ka sellega. Ehk on selge, et ta on ennast väga selgelt kehtestanud ja nüüd siis ma arvan, et valitakse ümber uusikandidaate veele ei ole peale austraalase, kes tahtis meie delegatsiooniga kohtuda ja üks väga selge sõnul, et ta tuli ennast esitlema. Vaatame, ta on üldse selline klobaist ja meestervase kor. Vaatame, mis ügis seal toimuma hakkab. Aga peosekretör valiti see kord ka naisarvas, aga väga asjalik ja väga selline kõpe, aga teisest küljest, mis mina isikult teda toetasin, ta on rumeenlana, esimene tea eurooplane. Ja tema selis, et seisukohad olid väga inimlikud. Ta ei taivali pooli, ta ei ta ei läinud kaasa nende ka selliste lousuklik jutunktidega, Steenwalt Development ja climate change ja mitte ühtegi sellist asja, nagu enese tutvustuses ja tutvustus kõnes ei olnud. rääkis hoopis teistest asjadest ja ka sellest, kuidas see organisatsioon peaks toimima. Tuletame meelde, et kui Ukraina sõda puhkes, siis võid on see on veel omaete teema. Kuidas ukrainased on ka selles organisatsioonis nad alguses, kui seda puhkes, nad tekid väga tugevad tööd, et saada oma teemat laulale. Neil see tõebolest õnnestus. Aga teisest külast jällegi selline vasturiaktsioon. Ehksal oli muidugi Venemaa toimetas taustaga ka kõvasti, aga vastureaktsioon oli ikkagi selles, et tipp ajalug on nii pikka ajalugu ja üle 100 aasta on organisatsioon meile olnud, et on olnud esimene maailmas seda teine maailmas, seda, kunagi ei ole olnud üheski resultsioonis ei ole nagu pooli valitud nend konfliktis. On lukematud konflikte veel üle maailma, kokku aega käib. Kunagi ei valita pooli, et miks me praegu peame hakama pooli valima. Ja ühe hukka mõistma kedagi või kellelegi kaasa tundma. Aga seda tehti ja see järgmiseks tuli eksole, kui siis on ka, Iisraeli rünnati, siis nüüd oli see Iraan. See kord oli meil on sellist hästi emotsionaalseid istungeid, kus sa ikkagi teeme seal araablased, mulad rauskavad ja osadatsioonid kõnivad välja, kui keegi räägib. Ja see kord Iraan oli ainek, siis sellist väga kõva hääldest kõne pidas. Üldelt on see teema maha rahanud ja Ukraina ka, nad taht. Meil võeti vastu selline resolütsioon, kus siis mõisteti huka kõik konfliktid ja rahupoolt ja selline ilus ümbergine juurde, et Ukraina tahtis sinna ikagi ennast kaesti sisse saada. Aga isegi 12 plus üvendus ei toetanud enam seda.

SPEAKER_03 48:05

Aga ma tuleks nüüd ikkagi selliste tähelepanekute juurde, mida sa oled teinud erinevates riikides just nimelt võrdluses Euroopaga, meil on ikkagi nagu sa isjaud seda, et me olema harjunud, me oleme see valge maailm see esimene maailm, et meie järgi nagu kõik joonduvad ja meie anname eeskuju ja meie dikteerime ka agendalt ja see ei pea enam absuult paika. Aga kui me räägime ka eluolust, kui me räägime sellest, et saaled käinud ongoolas, ruhandas, pallisaarbias, mis kohad seal veel onkeks polein, et tegelikult oled see näinud, kuidas see muu maailm mürinale Euroopast mööda läheb, kuidas sõidavad kiir, kuidas linna südamed arenevad, kuidas on eluksa hoopis teistsugune, kuidas vaba turu majandust töötab, kuidas on turg, kus see oli Randas, kus sa läheksid turule ja puts nüüd pas ligi ja ütlesid, et ma võtan muõdu ja tunni ajapärast on keit valmis. Kleid sobis ideaalselt, et teeb teine veel. Tunni ära pärast oli teine keit valmis. Me on lihtsalt näite sellest, et meil on nii väärastunud ja nii vahe ette kujutuse. Ja, loomulikult me võime Aafrikas leida ka selliseid riike ja selliseid kohti, kus toimub õõvastav, inimene suse vastane tegevus. Võtame südaan, võtame nigeeri, kus moslemid tapavad kristlasi küada kaupa. Loomulikult on selline, aga see sama ruanda. 99. aastat algul oli totaalne genotsiid. Ja riik on täiesti normaalne. Ei ole mitte midagi, et ei julge tänavale minna. Ei ole mitte midagi see, et ei ole poost midagi saada, et inimesed on täis kerjavaid inimesi. Mida midagi taurist?

SPEAKER_00 50:14

Ja, nad nagu rundast rääkista Aafrikan üldse täiesti teistmoodi ja on Afrika riigid nagu süüdist on väga erinevad ja nad ikkagi terve kontinent ja seda ei suudaliselt isegi, saab lühikseks, ei suuda ära kirjeldada kui teist moodi, see on Rundas ka. See elukorraldus meil on mõne varra, nad lihtsalt peavad oma elu korraldama, aga mõne varra eistmoodis, sest nende kultuurilised ja sellised evolütsioonilised tavad ja traditsioonid on ka palju teissugusemad kui meile. Kõige need oma moodi. Rondas oli muidugi kord oli majas ja see on ka selge, et nad peavad seda genotsiidinud väga juhitud viisil seda ka hoiavad. Aga niimoodi, et nad üritavad seda teha nii, et hundid sõidud lammad terveded need, kes on vaesed, et neil oleks kõik eluks väalik olemas ja samal ajal nad lasevad sellel rikal seltskonnal ka seal toimetada. Ja on kola. Turvaline oli, sest ütleme, et see selline igal tänava nurgal olid siis korrakaitse üksused väljas. Aga on kolas oli natuke teist moodi, seeal üldse tõttu ei soovitatud välja minna ei läinud ka, aga see meil on omaul, kes siis meidi, ringi tahitas. Ja tänu kellele me siis nägime selle riigi, sais nagu väikse sisse, vaata ikkagi ka selle riigi päris olemus. Pahrinis oleme käinud, kui ma siin üles ühel riigikogu istungil autin teema iseseisvus, et kuidas iseseisvad riigid võiksid käituda nagu välistöö jõuosa. ikkagi selline näite, et kõik üved on veel kodanikele ja kodanikuks on väga raske saada. Ja tööud, kõik võivad tulla Pahrini tööle, seal on oma hotellita, kõik on nävad, veel välistöud, aga jällegi sellist asja ei ole ja nad saavad korraliku sisse tulekut seal, aga sellist asja ei ole, kui need tööhe lõpevad, siis nad teevad sinna mingi pensionisüsteemi peale, ei, palju kõik. Ja tõesti. Ma küsin, et miks me ei või ise Eesti või sellisena nagu käituda, siis natene vastus on see, et me ei saa, me oleme Euroopa Liidus ja tulles tagasi viimase reisi juurde, kui türklased ütlesid, et neile ei ole nad ei taha selliste regulatsioonide ja piirangu tegega riikide ühendus enam tulla. Siit poolest nädalaga, ma harjusin selle kara, et pudelitele ei ole korke pea korke teha kiinni siis kõik oli koju. Es esimesed, mis siin säab, kui ma vein kui maetteon. No see pisi asjad, aga sest pisi asjades saabki selgeks, et kuidas siis riigid toimetavad. Ja näiteks Uusbekistanis oli suur üllatus mulli isiklikult. Me oleme kaasin kõik harjunud. Meil on kohe räägitud ja me oleme võtnud ka sellise teadmise kaasa endist liiduvariikidest, on meil kõige paremini läinud, on meil hästi läinud, et teised, nagu on kõik kuidagi maha jäänud ja arengumaata. Sna arenguma on selles mõttes hea, et seda võib nüüd tänapäeval väga mitmek mõista, et arengumaad on need, kes arenevad. Ja see neil on see aren nagu seisma. Huspekis tais ka, et kiiraud liiguvad, ja meie siin ehitama oma railpoolikut ja sa ei saagi kunagi valmis raha raiskama siis mujal maailmas kõik need asjad, mille poole mees siin, mida millest meie unistame või mis suured projektid, et hakkame tegema, et neil on ramu valmis kõik ja võtt, aga üks asi on see, et see ei puib koos ja seal on nii afriklased kui aasialased, kui eurooplased, kui maidav, kes karvas ja sulalised.

SPEAKER_03 54:46

Aga kas see on juttu olnud ka sellest, et mis on reaalne mõju otsustel tegelikult liikmesriikidel on, ja tegelikult, kui võetakse vastu resolutsioon kõikide sõdade vastu. Väga tore, väga humanistlik ja väga keha ja kirikeselt küla, et keda seal eraldi välja tooma ei hakata, ja Ukraina, teia Iraani, aga mis selle mõju tegelikult on? Kas see mõju tegelikult ei olegi mitte nii örd nendes resolutsioonides, et üle maailma sõidavad kokku delegatsioonid ja seal on võimalik suvelda ka nii rejooniviselt inimestega, kellega sul muju praktiliselt mitte mingit kokkupuud ei oleks ja sa tegelikult ei saa mingit silma silma juta, mis pidada. Mõid teiste riikide sisepoliitika kohta, välispoliitika kohta, elatustasemete kohta, ükskõik, mis muu teema kohta või kuidas sa seda näed?

SPEAKER_00 55:46

Ei, absolutiselt nii see on, et nagu mõtsin, et sellised suured, suured ülemaalised organisatsioonid ongi kõik palju meil nagu mingi üR-os näiteks vastu võetavate, mingi sugeste resultsioonide mõju on. No ei ole ju tegelikult eks ole, ta on kõik suur juttu tuba. Aga nagu sa ütlesid, et see, et kõikide maade, parlamentidest tulevad siis parlamentidest liikmed esindajad kokku. Ja eksab iga liikme ka aktiivsusest, kui palju ta tahab neid kontakte luua, kui palju ta siis leiab mõte kaaslasi, kui palju ta saab oma sõunumit edastada, kui palju ta siis näeb, mis võtab vastu ka seda, mis propaganda väliselt, mis mujal maailmas toimub ja kujundab siis endda mingisugust aru saamist maailmast. See on nagu vähem minu jaoks on see olnud kõige suurem väärtus, et siin Eestis võib tein kord teada mulja, kui saalad meie ametlikus meedia ruumis ja kujundad oma maailmapilti selle järgi, siis on sul täiesti teissugune maailmapilt kui see, kui sa käid sellise suure foorumil ära, mish, mis tõesti üle terve maailma, igal pool on mingisugused omad vaatenurad globaalsele toimetamisele. Aga seal nad saavad kõik kokku teine kord purkuvad, aga sa näed ära, mis trendid on maailmas ja kuidas mingisugused alhoovused kujunavad. Ne on need on asjad teine kord isegi, millest ei räägita. Aga millest sa saad väga selgelt aru. Vain näiteks kirjeldada ühte kokus. Ma arvan, et see oli pahrain isek, kus on tavased niimoodi, et kui meil on need suures aala istungid, siis üldse oleme niimoodi täiesti kõige Eestis on, ja ka üteme, kui meil on suur avaüritus, siis me oleme kaadavased on kõikidel on ilusti kohad paika andud. Meil ei tähenda Estonia ja meil on alati sellised sustelt head kohad ja seal ühtegi avastaid, avastas valge maailma, et kõik see esemees ja kellelegi. Meile ei olnud seda öeldud, et tuke varem kohale pange endale kohad kinni ja siis te saate istuma. Ei, seal kõik oma peal kokkulepitud. Kui Valge maailm kohale jõudis, siis põhimõtteliselt olid neile kohad harjais. Võemalt sakslased olid kohut vihased. Aga vaata ongi see, et kuidas nagu teine kord näidatakse sulle mingisugust kohta kätte, mingisuguseid mõjutakse nii-öda paradigma. Ehk etame Hiinast me ei rääkida, aga kuidas see on veel oma teema, kuidas Hiina seal toimetab taustal, et sellest võiks tegelikult väga pikalt rääkida.

SPEAKER_03 58:55

Ja aga nüüd on meie aeg loot läbi ja me peame minema harja kapi, ja aitäh, moni ka lõkuta on väga selge, et mingisugust Euroopa üleolekult kolmandast maailmast ei ole, see on müüd ja meil tuleb kirguda ja aru saada, et Euroopa peab pingutama hakama mitte vanal rasval.

SPEAKER_01 59:23

Te kuulis, et raadi räägime asjast. Saate tasus Eesti konservatiivne raval. Järelkuulumine internetist uetse punkte een.