Räägime asjast
Vabariigi kõige tulisemas poliitikapodcastis räägivad Mart ja Martin Helme asjadest nii, nagu need on. Kuula ja ole kursis teemadega, millest homme räägitakse.
Räägime asjast
"Räägime asjast": valitsuse eesmärk polegi madalad hinnad
Use Left/Right to seek, Home/End to jump to start or end. Hold shift to jump forward or backward.
Igapühapäevases vestlussaates „Räägime asjast“ teevad Mart ja Martin Helme seekord juttu kolmel teemal.
Esiteks EKRE eelnõudest, mida lõppeval tihedal nädalal rahva peale mõeldes esitati. Üks neist näiteks kõikide aktsiiside kaotamine ja toiduainete käibemaksu langetamine. Loomulikult lükkas koalitsioon need kõik tagasi.
Ka räägitakse Eestit ähvardavast foobiast kaheksajalgade ees.
Välisuudistes on vaatluse all Hiina-USA ja nüüd ka Putini-Hiina kohtumised, kus pannakse sisuliselt paika maailma jaotamist.
Raita saate räägima asjast, Eesti asedest nii nagu need, räägivad Martti ja Martin Helm ning nende huvitavad samatülelis, tih näitti, Teis.
SPEAKER_02Tere tulemast! Vatame kuulama raadi saadet ja telesaadet räägime asjast. Me oleme Eetis pühapäeva hommikul 11, lõuna Eestis on raadiot, Rutfemm ja Ring, ja siis internetis saabadat me loomulikult YouTubeist ja loomulikult Facebookist ja isegi ikist. Räägime asjast eraldi lehteelt või minu või maardi kontodelt. Ja täna me räägime siis kolmest või nelast aastat me räägime kõrgema eelnõudest meil oli päris teia rigikogu nädal, kus me esitasime mitu, kuidas ma nüüd ütlen, rahva peale mõtleva eelnõud, aga loomulikult lükkas koalitsioon tagasi. Si me räägime Eesti tähast kapotfoobiast. See on foobia kahekade eest, mis on rik, rängfoobia, mille al kannatab meie peaminister miha. Ja välis uudistest ütles, et ei ole mitu saadet rääkinud juba. Ja nüüd on päris tumine port, on meile ees ja see on hiinausa ja nüüd ka juba tegelikult Puutini ja Hiina tüpp kohtumine, kus sisuliselt panakse paika, mitte veel ei ole paika panduda, aga kus sisuliselt panakse paika maailma jaotamist. Meie uudised kajastavad seda kui üldse, siis kajastavad seda natukene vildakalt.
SPEAKER_03Aga kahjastavad nii nagu nende ideoloogia, et trump on halb ja mitte midagi ei saavutanud, Putin on samuti halb ja mitte midagi ei saavutanud, ja siia on hea.
SPEAKER_02Absuelt vaadelt sa loonid. Aga meil oli kolm suurepärast eelnõud, osad kolmapäeval, osad nelja päeval riigus. Ja üks neist eelneudest, mis oli siis kolma päeva õhtul, oli kõikide aktiiside langetamine plus käibemaksu langetamine toiduainete pealt. Ja on väga lihtne, meil on tõutud hinnad tõus olnud, meil on tohut inflatsioon olnud, ostujul langus olnud. Ja nüüd tänu sellele Iraani sajale on ka kütuse hinnad tõusnud uuesti hüppeliselt aastaalus üppeliselt tõusid elekti energia hinnad. Meil Eestil on üks väheseid valitusi üldse-terves-Euroopas, kes mitte midagi ei tee, et aidata inimesi, aidata avatarvijaid või aidata ettevõtjaid. Ja kõige lihtsamisi, mida teha, milleks ei ole vaja mingit skeeme välja nuputada, on langetada aksiisi tänasel päeval kütusin vaatin selle nädalal 1,7,8 oli tallinnas. Sellest üteme 90 kendu rohkem 90% on riigimaksud. Kui me tahaksime näiteks, et kütus oleks, ma ei tea, alla pooleteise euro, siis ainõksi aktiisi langetusega on see tehtav. Samuti muidugi elektriaksiis, mis on meil Euroopa üks kõrgemaid, aga meil on ka Euroopa kõige kõrgem, nüüd tuleb helfi-pilitest faksti kontrollerid lükavad selle ümber, ütlevad, et Taanis on ühe protsenti võrra kõrgem, aga meil on Euroopa kõige kõrgem põhimõtteliselt käibemaks toiduainetele. Ei ole teisi Euroopa riike peale Eesti ja Taani, kus toiduainete käibemaks oleks nii kõrge kui meil või kui toiduainetele ei ole tehtud erandit.
SPEAKER_03Praegu on paljudes riikides, ja tehtud ka leevendusi on tehtud igasuguseid maksualandusi, mida on käibemaksu, vaid muid maksualandusi. Toiduainetele, medikamentidele, aga ka ütlesatsioonid ja kütusu ja alla tõmbamine on toimunud ma ei tea, et kas kõigis Euroopa riikidega vähemalt väga palju jura valdavas osas, ütleme niimoodi vähem, igal pool tegeletakse sellega.
SPEAKER_02Ja mis me siis vastuseks kuulsime, mis me ikka muud kuulsin, kui ei saa ja sellest ei ole kasu ja riigelarve ei kannata seda välja. Ja kaupuspäev need samad vanad loolid jutud. Rene kokku siis, mina tegin algatajpool erakonna poolse ettekande ja Ranuskomissioni poolt oli meie superrahendusminister endine Anne Ackerman, kes meil ei vahetult en valimisi kinnitas, et Eesti rahandusega on kõik korras ja mingit muret ei ole ja tema jätab endast maha korras rahanduse.
SPEAKER_03Ei ole mitte esimene, kes see hakab maha korras rahatada. Ilmasti kõik forvad, aga rahtus ministrid on seda vaitnud mais lauri ja.
SPEAKER_02No en teda jaks olevan ja külla külgen liggi arvad, et ma nüüd rahalse põhimõtteliselt korda teinud. Aga vahel ma mõtlen, et kui Operman jätis endast maha korras rahanduse, kuidas see rahandus saab ikka veel olla korras ära, kuna enne Ackermanni oli veel kaks rahandus, vahepeal oli veel mart vörev. Kuidas siis minu poolt tekitatud pahandus ikka saab jätkuda, kuigi vahepeal on olnud palju siis ministrid, kes ongele korda teinud.
SPEAKER_03Kõige lõbusam on see, et esmaspäeval oli esmaspäeval, oli meil juba lisaeelarve arvutamine. Ja lisaeelarve, vastu võtmine on ka üks põhjus, miks seda vaja on ja miks seda tehakse, see on ikkagi riigieelarve korda tegemine. See jääb kuidagi kaardina varju või pildilaamist välja, et tegelikult see suurendab õlakoorust ja tegelikult see lükkab veel rohkem tasakaalust välja.
SPEAKER_02Jah, ei oli kaug ka, et kui meil tuli jutuda, et me vähendame jooksaid kulusid, et me tegelikult kärpp eelarve, siis esimene asja, mis nad tegid nad tõstid osad selle aasta kulud järgmise aastasse, mis tegelikult ei tähenda kuluda ja vähendamist tähendab kulude ajatamist. Ja teiseks nad nimetasid ümber ühe riigikaitse investeeringu, mis muidu investeeringuna, kui teda nimetatakse investeeringuks, siis on ta kulu. Ja kulu läheb siis eelarve tasakaalu, ehk tekitab suuremat defitsiidinumbrit. Aga siis nad nimetasid selle investeering ümber finantseerimistehinguks ja finatseerimistehing ei ole enam eelarve tasakaalus. Ja kuigi raha tuleb ikka kulutada ja raha tuleb ka ära pärast laenata ja tagasi maksta, siis eelarve desitsiidist ta ei kajastu ja eelarve tasakaal on parem.
SPEAKER_03No, vaadata hookust hookust meil siin harastatakse, aga muidugi nagu esmaspäeval, kui ligi käis veel siin eelnevid tutvustama ja kaitsma. Siis see oli ikkagi see oli häbematuse. Ja inimeste peale sülitamise meistri klass ja nadas, mõttes, kui sul tulevad ikka pudist sellised pärlid, etga valitsuse eesmärk ei olegi maalad hinnad. Ma teha, mis see valitsuse eesmärk on muidugi ma saan aru reforma ja valitsuse eesmärk ongi kõrged hinnad, sest mida kõrgem on hind, seda rohkem laekub siis ja seda rohkem laekub käib, seda rohkem laekub igasuguseid muidmaks, mis sinna on keevitatud juurde. Loonikult riigie eelarused tuleb raha juurde. Ault, et inimese ostu jõud, vaatamata palga tõusule, tegelikult kulub alla poole. Ja kui öeldakse inimestele näku, et aga tegelikult me tahame teia käest rohkem raha ära võtta ja teil ei ole õigust sellepärast virisada, sest igasugune tee poole virisamine on kremli narratiiv. Mina ei tea, kes selle olakas on, kes peaks seda juttu tõsiselt võtma. Teine, pärul, mida ma talaga mina peale viskasin, oli see, etga vahestal ei olegi bensiin jaama asja. Ma, lihtsalt sõnatud.
SPEAKER_02Ei, ma võtteski on selle aksiiside ja maksude alandamise ja käib alendamise ju peale, et ei riigi elarve sellist miinust välja ei kannata. Ne on ikkagi sajad miljonit kokku seal 6700 miljonit, kui täielikult esiteks ma vaidan, et raandusministeerium prognoosib neid sumasid valesti. Ta on alati need valesti prognoosinud, ta on alati hirmatud suuremate miinustega, kui päriselt tekivad. Ta on alati valesti prognoosinud siis, kui reformi erakonnal on midagi vaja läbi suruda. See ta näitab ilusamaid numbrid ja kui ütleme siis opositsioonil või meil oli vaja, kui ikega kui me valitsus oli, kui me tahtsime teha, näiteks tiisliaksi langetust, siis nad prognoosisid kaks korda suuremat miinust, kui päriselt tuli. Kaks korda suuremat miinust selle diis-aktiisi jaekumise rida ja jätsid välja arutamata või ei suutnud välja arutada seda, et see tiisliaksi langetus tõi kaasa transpordisektoris suurem käibed, suuremat tulu ja palgadõusu, ja palgõusu pealt laekus sotiaalmaksu ja tulumaksu nii palju rohkem, et see tiislikis langetuse miinus oli tegelikult kaetud ja üle kaetud. Ehk siis maksulangetus tõi rohkem eelvarvuse raha kui maksuda mitte langetamine. Aga ei seda nemad ei ole nõus, et riigi elarul ja sine auke tekitatakse. Ja ma küsisin siis ka, et juba komisjonis küsin ja küsisin kaali andeliak, et mille järgid üldse vahet teete või vahe aru saate, et eelarve on miinus, et see lähevad miljardid ja miljardid igal aastal miinust tekitate, 100 miljonit lähevad vasakule, 400 miljonit mingisugusele kaitsa investeeringule riulifirmale, 450 miljonit eilpool rahvusvaheline autte häde meestele. Me jõud kokku lugeda, milliseid tohutud summad virutatakse silm ka ei pilku. See sama maksuküüreform 700 miljonit riigi eelarvese ja tekitati miinust. Mitte kedagi ei huvitanud. Reform ära on vaja siis teeme ära. Ma lähedin kaile, aga see on prioriteetide küsimus.
SPEAKER_03See on kohas prioriteetide küsimus. No, ma tahtsinki tuua kaks pillisi õnnet, üks oleks olnud just see sama 400 miljonit, mis sa mainisite riuli firmale. Ja huvitav huvitab, mingid skandaali ei ole, mingi skandaali ole. Kaitseministeerium on sõlminud lepingu firmaga, millel ei ole töötajaid, millele ei ole käivet, millele ei ole mingit majanduslikku mineviku, mida see firma tegema hakkab, kõigil on aru saamatu siisuliselt riullifirma. Ja sellele riullifirmale on tehtud leping 400 miljoni eest. Mina aru sain laus übelt raha antud. Must tauditi? Mis see siis nüüd on? Ma kujutan ette, kui meie valitsus oleks midagi niugust teinud, mis suugune tae.
SPEAKER_02Mõul et meelde, kui meie valitsus tegi 0 riiga 3 miljonilise lepingu, siis nüüd terve Eesti riik pidi kokku varisema, selle tagasi niimoodi raha kulutud.
SPEAKER_03Ei, kõik need porofogfodeks oli ja Tallinko lauandmisega ja siis ka, et aetakse eelarvi lõhki, eelarve tasaga alust välja ja seda raha ei saa ju kunagi tagasi on tagasi saadud rahat see tagasi. Kaja kallas ja valitsus.
SPEAKER_02Panama välja.
SPEAKER_03Teine pünki, mis ma tahtsin tõmmata, on see, et meil oli karu pärimine seoses riigiasutuste, riigiametite luksuslikke piisavate igasuguste suve päevade ja tänu üritustega. Kuhu ka kulub. Meil oli seal välja toodud mitu asut 350 000 150 000, väiksemate summadega ka, kokku miljonite eest. Ja selle peale teata ligi, et see on nii marginaalne summa. Rigie eelarvest on see kõigest niiisugune, see 0,1. Et tema küll ei näha. Ta ei kiida seda heaks. Aga ei näe, et see nüüd riigirahandusele kuidagi halvasti mõjuks ja me siis ikkagi hakkime tooma näite sellest. Seda ei saa teha, sellepärast, et öeldakse, et raha ei ole, aga see on kõigest ka mõni 100 tuhateks ole. Seda ei saa teha väike koole paneme kinni ja need asjad edasi. Ei, no, need asjad ei ole oma vahel seotud ja riigili elarvet tuleb ikka vaadata tervikuna, jaetakse meile mingisugust. Ja mida ainult meile, tegelikult kõigile maksuaksetele, kõigile puuduses vahepealele inimestele aetakse sõna otse ja mõttes. No, täieliku suga.
SPEAKER_02Ei, solvavad, solvavad juttu on ligilt ma küsisin ka, et on terve oma elu. Ajanult seda juttu, et või eelarve, tasakaal ja suud tuleb seada sakki mööda ja laenu tuli ja lainu raha ja vastu tuli on kiirelt kaduma, ja kõige on pastiku patroneeriva, targutava eksperdi positsiooniga inimeste inimestele nähutamine, et ärge tahtke paremat elu, meil raha ei ole selle jaoks ei saagi olema. Terve eludan seda juttu rääkinud, et tasakaalus eelarv rääkin. Nada on ta ise rahandusministeri maitja mitmendat aastat ja igal aastal riigi võlg suureneb, riigi defitsiit suureneb järgmiselt neli aastat on meil eelarve defitsit 5%, 4%, 4,5%, me liigume pankrotik kursil riigina. Kuidas ta selle oma peas kokku klapitab, et tema kui suur tasakaalu korib fee ja asjata. Ja samal ajal ise iga eelnõuga, mis ta meile toob, süvendab võlga.
SPEAKER_03Aga väga lihtsalt, ta ei tunnista seda. Kui sa temalt küsida, numbrid paned laua peale, ta ei tunnista seda. Ja põhjandus on alati üks puutin peab sõda.
SPEAKER_02Ei, ei, mina olen ka jõudsin lõpuks sinna välja, et ju ikka on nii, et see kaks aastat, mil ma oli rahaldus minister juba eelmisel kümnel enam väe, et see on see põhjus, miks tema peab ikka veel nüüd 6-7 aastat hiljem tegema miinus eelarveid, et ikkagi keegi teine on süüd. See on täiesti soodajut lihtsalt, et täiesti soodatud. Aga eelõudes natuke, loomulikult lõketi seda tagasi. Loomulikult Eesti valitsus ei toeta reformiirakond ei toeta, Eesti kaks ei toeta, aga peab ka ütlema, saalis ei olnud ühtegi teiste erakondaga, kes oleks toetanud ka üks meie maksuenduste eelnõudet, et ka opositsioon ei see hilisel õhtu tunni sel 12 paiku õhtul kolma päeval, et keegi ei viitsin selle teema seal peale meie võimelda. Ja lükkati tagasi. Järgmine päev tegime teise eelnõuga siis ette paneku valitsusele, et panna kütusele, konkreetselt tiisile ja bensiilile reaalne hinnalagi 1,40. Ühe 40 minna ei tohi, kui läheb üle siis kontrollib konkurentsi amet, kütus ei müüa tulusus. Kui kütusemüüia tulusus on üle 10% siis ta ei tohi seda hinda võtta. Kui tõesti naftahid või siseihinnad lähevad nii kõrgeks, et kütusemüja tulusus langeb alla 5%. Siis valitsus maksab selle vahe kinni, et kütuse müüja ei oleks oma kahju, mis lõpetavad kütusõüüma ära või hakkavad nustal turul seda müüma. Kasum võib tal. Ja siis kui ütleme, täna on meil hind seal 17,18. siis valitsus maksab sealt selle 30 või 40 centri kinni see nii kaua, kui maailma tuul hinnat tulevad alla. Ja mis on asja, mõte asja on väga lihtne mõte. Esiteks Eesti inimesed lihtsalt ei tule toima enam. No ei ole enam raha. Kõigepealt käis aastat alguses üle elkiarvetega reha ja kõik on vahees, et nüüd tulevad kütust on raha jätku. No see reha jätkub kogu aga, et Eesti pole lihtsalt võimalik, ei ole võimalik enam ära elada. Olia selle hinna alla, et inimesed saaks hakkama teine. Ja see on nagu tegelikult juba makromajanduslik asi, et kui ettevõtted peavad seda maksma, nii ka enam ei ole raha, nad hakkavad hindad tõstma, käivitub uust tükel inflatsiooni. Kui hindad õstetakse, siis ettevõtted müüvad vähem, sest inimestel nii ei ole raha, ja kui tõusub üldse ostma, see tähendab seda, et ettevõtet ei ole enam raha, ja nad hakkavad kuskilt kokku hoidu otima ja see kokku hoid on töötajate pealt. Kas minakse koondama või võinakse palka vähendama. Eriti olukorras, kus meil valitsus on teinud nii palju erinevaid seaduse, mis võimaldavad välis töö odavamalt Eesti sisse, kui Eesti inimestele palka maksa, et hakatakse reaalselt Eesti inimesi, et see on töö, töökohtade hoidmise meede samamoodi. Ja elame sellele natalki üle, mis praegu Iraani sõjastama, ma on kindele et sügiseks langeb nattahid uuesti ja me rohkem ei pea sinna settuma.
SPEAKER_03Aga ma näen juba seda, kuidas tegelikult kokku hoid käib, kütuse müüjate poolt. On mõned tanklad, millest ma tihti mööda sõidan, ja mis olid kogu hõöpäeva üldsalt lahti, ja nüüd on öösel kinni, ta on kütust sa saad, sest ta on automaat. Aga kaupluses ei saa kokkus kinni.
SPEAKER_02Aga noh, aga see ongi töötaja hoidmine.
SPEAKER_03Jah, ma ei tea, mingi energiakul. Tõenäoliselt on langenud ka kütuse müük läbi müük. Käibed on ilmselt langenud sellepärast, et inimestel käib üle jõu ja inimene loöb nüüd viimaseid sõente ja võtaelt nii palju, kui ta vaja läheb ja ta ei võta varuk seda ei võtta kogu iga natuke, aga ma sõidan praegu siit mööda, ma võtan paagi täis, seda ikkagi paagi enam tühjaks, ja siis vaatame, et nüüd on ühe sõidu vahele ka ja siis läheb alles võtma. See kõik kulu.
SPEAKER_02No, huumor on selles, et kui ma olin rahanduskomisionis, seda eelvustasin siis mais lauri suur pangandus tausada Tarkur, oli Sveedbanis selle ajal, kui seal käis tohut rahapesu, kui ta siis reformi erakondis. Analüüseda analüütika seda ei toetanud ja on ka raandusminister olnud ja on ka justiitsminister olnud, siis oli tema põhiline entusiasm ja põhiline kirg oli tuua Eestis sensuuriseadus, ehk siis vihakuna või vanukas me saame veel rääkinud. Aga maris laul siis ajas näppu püsti ja ütles, et ei, teie soov on vähendada hinda. Aga ka te sellest saate aru, et kui nüüd me vähendame hinda, siis inimesed hakkavad rohkem ostma ja nõudlus tekitab Eestis hina tõusu ikkagi. See ei hakka tööle. Sus, et tulevaiselt, ütle nüüd tauselt. Kui te muul ajal räägite, et Eesti riigil ei ole kütushindadega mingit pistmis, et see kõik on maailmaturum. Nüüd te räägite, et Eesti tarbimine on nii suur. Me siin oma mõnestja tuhande autosõitjaga oleme nii suured kütusetarbiad, et meie tõstamegi globaalset naftahinda. Sa päriselt räägid seda ütle. Ei, no, mitte globaalselt naftahinda, aga no on Eesti turul tõstame kütus. Selline inimene peab üast majandus ekspertiks.
SPEAKER_03aastast 2020 jaanuarist, kui meie valitsus maha joosti, oleme me näinud 21. Oleme ikkagi näinud täiesti ilmselgelt must valgelt, praktika on tõe kriteerium, et reformierakond, mis on pidanud ennast kogu majandusekspertid ja majandustundate ja majanduse toimimise loogikait hästi jagavaks erakonaks, aga tegelikult ei saa majandusest mitte midagi aru. Mitte kõige vähemalt ei saa aru. Muidu neljä päälju see sama kütus see asi. Ja ivar sõerd oli komisjoni pool ettekandja ja hästi natuke ette kanda tegi muidugi, aga tu, et ta ei sa üldse aru. Ta ei saa aru, mida te tahate. Selleteme neli viis erinevat inimest ja kulle inimene, me tahame valitsuse intervensiooni kodanikele kaitseks, et nad saaksid oma majandusliku toetamist jätkata ja tahame sellega ühtlasi kaitsta, tegelikult ka kütuse firmasid kütusek ette, et ka nemad ei läheks ühel hetkel pankruti, sellepärast, et need lihtsalt ei ole valikult, et nad peavad kõrgeid hindusi hoidma, aga kõrged hinnad peeletavad tarvija eemale ja surmavad majandust. Terem Eesti majandus, ei, ma ei saa, teise ise kaist aru, mida ta.
SPEAKER_02See sama, kui need kokki siis Ackermanilt selle ettekandja ajale, et kuidas see siis nüüd nii on, et kui meil automaksu toodi siis reformiirakon üks kandev põhjendus oli see, et Eesti on ainus riike Euroopas, kus automaksu ei ole kõikidest Eestis Euroopa riikides, et me oleme täiesti ebanormaalne riik, et meil ei ole automaksu. Ja siis nüüd Eesti on ainus riike Euroopas, kus ei ole toiduainete käibemaksu soodust. Meil on ainus riik taaniga koos, kaks riiki Euroopas, kus ei ole toiduainetele käibemaksu soodus määra. Kuidas siin võib olla niimoodi, et Eesti on see valge vares ja erand. Ja kõikist teistest. Me astume seda õiget jaga ja kogu üle kogu ülejand kompani astub siis valejalga et ole. Aga näeda automaksuga oli vaja teistega samamoodi astuda jaga. K see loogika on, aga loogikat ei ole. Loogika on see, et inimestelt tuleb raha ära võtta.
SPEAKER_03See on reformi loogik. Loogika on väga lihtne. Meil on valitsusse jõudnud ja poliitikas tippu jõudnud broilerid. Ja broilerid ei ole kunagi ilmutanud erilist ajumu, e selle kasutamise oskuslikust. Siin küsimus on ikka väga lihtne. Need on inimesed, kellel on väga piiratud või peaaegu olematu elukogemus ja mitte tööke kogemus. Ja nad kujutavadki ette, et mingisugune liberalismi akadeemiast 20 aastat tagasi saadud loosuklikult märk lausud, et need peavadki nüüd Eesti poliitikat edasiga olukorras, kus maailma majandus ja kõik riikide vahelised vahekurad ja kõik muu on muutunud. No ei vea. Ei ole enam nullindad. Isegi ei ole enam korona eelne maailm. See maailm on nii totaalselt muutunud, aga nemad elavad ikka oma mingisust, ainult, mida nad on nüüd õppinud juurde süüdistame kõik teisi kremli suuriteks olemiseks.
SPEAKER_02Üha asja on lisan siia, et kui rääkida nüüd toiduainetega langetamisest või igaksiisid, et see ongi suur raha. Me räägime sadest miljonitest eurotest ja mida remikad vaatavad niimoodi, et oi, aga see on ju raha, mis riigili jääb saamata. Aga meie vaatame niimoodi, et see on ju raha, mis inimest leib kätte.
SPEAKER_03Aga inimesed, see on jälle, mida nad püüavad siin väita, et inimestel on nii palju sääste hoiustelt, et see on ebanormaalne laus. Kuiutada et see on ebanormaalne kui inimesel on palju siis keskmisel Eesti perel võib olla ütleme, siis me ei räägi nendest umbes 300 000 inimestest, kes on absoluutses või suhtelisest vahel. See on neljandik Eesti rahvast, see on nelandik Eesti rahvast, kes elab absoluutses või suhtelises vaaluses. Aga palju siis võib olla sellel ülejäänud 300 ei else sellesuses. Ma arvan, et võibolla mingis on paar kind tuhat.
SPEAKER_02Mina olen tagasi nõukogu, sa on piki aastat ja saan näha neid tabeleid, kus on siis hoiustur näha. Pool eesti elanikkonnast ja panga arvel üle üldse mitte midagi. See palp siis tuleb, see on üldiselt tühju sulub seal. Ja siis tuleb järgmine umbes 340%, kellel on seal mõni 1000 kui. See on see viimane otkis, kellel ongi miljonid, 100 000 miljonit on arvel. Ja selle väike kogus inimene, kellel on suured suumad arvel, selle pealt saab öelda, et ei no, Eesti on pankades arvetelt tohutud palju raha. Ja ka see ohutu palju raha, on väga väikese seltskonna käjas. Selle juttu rääkimine näitab ka ühtka, kas inimesed üldse ei tea, mida nad räägivad või ei saa aru, mida nad räägivad või jälle lihtsalt üritavad need statistika looliks teha valetavad. Aga korra selle suure tüüpi kohta ütleb ongi suur raha, ongi palju raha, sajad miljonit. Aga kui seda õigesti teha, siis see jõuab hindades, see hinnad lähevad madalamaks ja mitte ainult ei lähe hinnad madavaks Lätin näide näitas ja Eesti enda näide tiisliga näitas, kui sa alandasid makse ja siis ettevõtted tõstivad inimestel palkasit. Läti puudutas põllumaandussektorid, inimeste palgad tõusid ja Eestis puudutas transpordisektorit, inimeste palgad tõusid. Selle pealt tõusis ka riigile maksulaekumine töö maksudest. Inesed said rohkem palka, ettevõtted said suuremad käivet ja lõpuks riigie elarva sai rohkem raha. See ei ole rakiti tead ja nad võitlevad kümte haamastega vastu. No võt, sest nad on proöilest. Aga ühe eelõu enne kui me vahetame teemata, et lühid meil oli nelja peal veel üks väga eelneu, mis on otse see tingitud elust enese, sest kõik me teame loosing, et Ukraina on meie sõdaga, meie ka sõidime see meie sõdaga. 4 aastat neli pool aastat on meie seda olnud, aga nüüd juhtus niimoodi, et olete vaadlik, millega, mida sahan. Meie sõdaga on jõudnud meie õule trooni intentide näoli, ja mäletame kõik seda lugus korstab pihale endast trooni. Sel nädalal lasti alla üks troon, mis oli muidugi ei lasta esimene troon, mis lõpuks alla last. Aga hakkasja vaatama, et kui näiteks kukub troon au veresse või kukub troon, kellegi maja peale, kellegi auto peale vara hävineb või võid kui ta inim. siis Eesti riigis puudub mehanism selle kompenseerimiseks. Sest kindlustused isegi, kui sul on kindlustatud elektrifirma on kindlustatud, et ole tavaliselt autov või korter on ka kindlust, eriti kui sa oled pangain ja võtnud, sellise kindlustust seda välja ei maksa, see on nii öelda for see vastuse kindlustatud ei ole. Ja meie tahtsime, tegime eelneuvõu või tegime siis ettepaneku tegemine valitsusele on see formaat, et valitsus loobis eraldi mehanismi kus siis pangad, kelle vara see juures osas on, autod on liisitud korterid on lainud peal, suled ettevõtted lainukale, panks surus pankade huvides, et see vara oleks kindlustatud ja kindlustus viimad ise looksid siis sellise fondi, kus inimestele see kahju välja makstaks. Ei ole mingit kulu valitsusele, ei ole mingit kumaksumaks selle. Pankad ja kindlustusfondid. Täna nad ei maksta välja, aga kui me loome sellise seaduslik raami sellele, siis nad on kohustatud seda maksma. Kõigil on nii nagu kindlustusüsteem on, kõik natuke saad sisse, kui kell midagi juhtub taltakse. See, seda ka ei toetada. See ka ei lenda, kuigi see ei tee kohju riigi eelarvele, kuigi see annab kindlustunud inimestele ettevõtetele, kuigi see võtab ühe mure või see hirmu ära, ei ka ei toetada.
SPEAKER_03No ja see on nüüd ikkagi otseselt seotud sellega, et see on meie sõda, et nüüd ongi tuli meie jõule, sõda tuli meie õule. Ja nüüd nad ei ütlevad ise ka, et need võlid ikasugused siin pakunitega. Et ei nagu see võib korduda. Aga kui see võib korruda, siis peaks olema ka ettevalmistusi, et ükskord see võib korduda nii, et sellel on fataalsed tagajärjad. Ja selleks peab olema riigipolne valmus ja riigipoolne valmidus kompenseerida inimestele, kes ei ole vadault sõna sõta läinud ja ei ava, et nad seal sõjas on nende varaline kohju. Aga meiski ei lähe riikinaks. Põhjad ja kindlust. Riik antud juhul teek see eelnõuju. Ja et loopend selle parlamendis loop selle korra, no. Siin ei ole jule mingit raketiteadust, see on elementaarne, aga ei, proilerite riike ei taha võtta mingit vastutust ei endale, ega lükata aga loomulikult oma lemmikutele pankuritele sellist vastutust.
SPEAKER_02Kõusehind, saksulangetused, Ukraina, troonide, kaju korvamine, midagi eelnoude pealt võib sama kokku võte. Kui muudes Euroopa riikides valitsused muretsevad selle pärast, kuidas toetada oma inimesi, kuidas kaitsta oma inimesi, kuidas aidata oma inimesi ja ettevõtteid. Siil on valitsus, kes suhtub absoluutselt nõukogude hoiakoga. Vaadake is, kuidas saate. Meie as ei ole. Ja mis mind rääkida muidugi on alati äritanud, mis on keskmiselt eestlas reaktsioon on, saame hakkama, saame hakkama, kuidagi ikka saame hakkama.
SPEAKER_03No, tegelikult ei saa. Aga andam ei saa. Tõelikult ei saa, tegelikult ei saa, ja küsimus on ka selles, et küll, see on nüüd eelnuile toime, mis me eeldaksime noh sõja rahuaja tingimustes, aga kui nüüd ikkagi päris madinaks peaks minema ja etka hakkavad lendama sajad ja tuhandid ja raketid ja kauri mörstud ja miskis on selgevad, et siis on for. Aga praegu ei ole fores mahtes praegu ikkagi peaks peaks valitsus mõtlema kodaniku peale, aga ütles, et ei mõtle, ruade rääkima asjast.
SPEAKER_02Nüüd me peame rääkima kapiast. Kapodfoobia on teada tuntud hirm irrionaalne viha või hirm kaheksa jõde vastu. Ja meil on Eestis liberalid on võidelnud refikad ja sotsiid on võidelnud aastaid. A 10% on võidanud kõikide foobiatega, mida nad on suudnud välja mõelda alati transfoobiast, russofoobiast, on loomulikult homofoobia. Ma ei tea, ainusfoobia, mida nad ei ole lippu, ütlem siis külpele tõstnud, estofoobia ja seal nad on ise selle edendajad ja nüüd on siis uus foobia veel, mida nadendavad, see on kapudfoobia 80-gate vastani. Hirmu loomulikult on tegemist siis viitega Kristin Michalis, eelmisel nädalal lõpu peetud reformi erakona üldkogu kõne poliitiliselt kõne, pe ütleme, et reformiirakana üldkogu tõi kokku õhvake vähem rahast, kui keskmine ärk Eesti kõnekosolek, et meil meil nii hõrdaid üritusi tavaliselt ei ole. Aga see kõne oli minu juel mitmes mõttes pöörane esimene asi oli see, et ta oli sellelt positsioonilt, et meil on peaminister ja meil on valitsus, kes mitte midagi ei kontrolli, et nad on mingid ohvrid neid kiusatakse taga ja neid on nii raske ja Eestit see opositsioonipartei jutku, me nii kangesti tahaksime, et asjad läheks paremaks, aga mis meie siin teha saame. Teine muidugi on see, et see mõtleviis, mida nad kirjeldasid, see kubis sellisest vandenõulisusest, et kui nad reformik on ikka rääkin meile, kuidas nemad usuvad õigusriiki ja nemad usuvad sõltumata institutsioone ja nemad ikka usuvad meil ausada ajakirjandust, nüüd nad sõnesid ajakirjandust, sõmis igasuseid institutsioone, kes ei anna õigeid numbreid valitsusele kahtlustasid, et küsitused on võlsitud ja nii edasi need asja. Ma küsisin Mihaliselt, et mul on kodus üle siin üks õõbeaperist müskine, et ma võin tala. See on juba taitsa muretekida, mis maailma tema on sisse langenud, et järgmiseks hakka praema, et tee, valimised ei ole õige. Ja muidugi kolmas asjale juures, mis mulle õhkuhvima panem on see, et siis nad räägivad, kuidas nemad kaitsevad vabadusi. Me kõik teame, et nemad tahad sensuuri meil teha oma igagõneseadega, kuidas nemad kaitsivad edendavad majandust ja tahavad, et majandus kasvaks. Me kõik teame, kus need ongi majanduse põhjal asnud, kuidas nemad seisavad eestluse eest, kõige uullemad eestluse hävitavad oma immigratsiooniga mis üldse olemas on. See oli nagu sellises karjus vastuolus. Nende loodungid, nende enese kuvand, mida nad nii öelda enda meelest head kõike teevad. Võrreldes sellega, mida nad päriselt on teinud, et ma mõtlesin, et mis aineid nemad tarbivad, et nad on võimeliselt sirge nägusit juttu rääkima.
SPEAKER_03Ei, no, siis nad oma seda liberaalse demokraatia ideoloogiat. Ja siis põhimõtteliselt, kas sa arvad, et oma sulistugust juttu rääkis või saavastu. Kamala Harris rääkis ka, kuidas nemad kaitsevad vabadusi. Nemad kaitsevad kaitsevad õigust ja õigus riiki, olise algatanud kõik võimalik võltsitud protsesse, võlstitud tõendeid, toonud ajakirjandus Trumpi vastu ja need asja. Täpselt see, mida reformi ragendada teinud alati marti kuusik tühistamisest. Ja siin on ju seda tühistamist on ju nii palju püüdluda. Tõnis Mägi püüti ära tühistada vahepeal siin. See Mustan pidi esinema kusagil Venemaal või esineski kohe vesi peale. See, et ta on aasta kümne vähemalt 40 aastat Eesti muusika elu edendanud suurepärase orkestri teinud väga hea muusik ise. See kustub ära kohe, sest reformiraguna ideoloogiline platvorm ütleb, et selle koha peal me laseme seda maha. Ei on eri arvamuse eest hävitatud räägib meile vabadust.
SPEAKER_02Ja hoolimisest kõigest. Meil mulle tegelikult eriti umurit see, et läbi lille või Vihjamis rääkis, kuidas sõltumatu selle preteerivad institutsioonid osutuvad tegelikult isamaalast, et nad rääkis konjuurinstituud juhist, kes nüüd siis Tallinna linaks tõsteti isama poolt. Ja on nüüd ka, aga Eesti panga assepresident, oli üks suuti nimeline, oli ka suur sõltumatu Eesti panga ekspert ja siis järskoli hoopsti reformi erakondada ja kausa valitsuse liige.
SPEAKER_03Sultumatud eksperti tema on nüüd meil kaalt päevakorda kerkinud, kuna liina kersna on välja tulnud ideega, et eri nõukogu tuleks täiendada ekspertidega, et eksperdid oleksid seal ülekoolus, et poliitikud ei saaks liiga suurt poliitilist survet avaldada vabale ajakirjandus ja riigimeedile. No, see on ju päeva selge, et kui me nüüd vaatame, kes need sõltumatud eksperdid meil siin on raul repasega eesotsas ja nad juba praegu seal istuvad, siis sõltumatusega ei ole siin mitte kõige vähemalt pistmised on need on kurjad, paadunud alatud poliitiliselt aktivistal kõik.
SPEAKER_02Jah, kõik võldsid, üidinivõldsid. Mihal ei häbenenud otse sõnu postimeest nimetada, et kunagi oli hea välja on vaadake, mis taast saanud on, nüüd kirjutatakse kirjutavad naljak väga kummaled inimesed kirjutavad sial. Ma ütlen, et ei usu, et küsitused räägivad, tere tulemast. Meile me samas klubis tundub. Ei usu, et sõltumatud institutsioonid on siin on päriselt sõltumatud. Me ka ei usu näiteks, et Eesti pank või rahandusministeerium toob meile õigeid prognoose. Me ei usu, et prokuratuur on ausja- sõltumatu, ei usu, et kapo on ausia sõltumat, näin institutsioonide osas on vihal on ka siin valgust näinud, kui seda ei ka piisalt kaua ekstraformik, et lõpuks hakkav aama asja. Aga see jut, mis ta rääkis väga huit. Aga Eesti inimene ei ole rumalt, ta saab aru, kui tele pakutakse hirmu juttu, ja ta valib looduse või positiivse programmi ja mõtiselt jule nõus, millega on tegelev viis aastat hirmut inimesi, hirmut sõjaga, hirmut ekrega, hirmut selle toimub mingi tohut pööre kuhugi tagasi või Vasakule või Venemaale või maid lolli jõut on suust välja. Ault hirmutamisega ongi tegelevad nad. Ja mingid lootust, mitte mingisugust tuleviku visiooni, et elu läheb paremaks nad ei pakku vastu pidi jõge ligi käida ringi, ütleb, et tulebki süüa pesemata kartaid ja konserve. Nende vaade on selline, et elektrki kallis olema, kütus peabki kallis olema. Ei tohi nii palju autoga sõita, ei tohigi mingit välismaale minna soojama puhkusele, et rikut siin veel planeeti, et nemad pakuvad meile ju mitte tuleviku sellist helged tuleviku visiooni, vaid ikka mõrudad vasendavad tulevikult üsttoopiat. Ja ma olen täiesti nõus, kui Mihal ütleb et, aga valija saab sellest aru, valija on sellest aru saanud, küsitlusküstuse järele näitab, et teleformi ära toetusku langeb. Eesti kahe saal pole keel toetust, valia on sellest kõigest aru saanud.
SPEAKER_03Tere, tuli! No ja ütleks selle kohta ja meenutas ka kõike näitema uppakaid ülpeid ja ülevaid ja patroneerivaid vastuseid, ta meil siin riigikogu infotunis saab ja aru pörimistele vastati saanab, et see on ju tore, kui inimene hakkab valgust tasapisin nägema ja tuleb ka meie sõisu kohtadele lähemale, et ma isegi ei oleks valmis nii nagu vist nõukala, et kompart teis oli liikmekandidaadistaatus. Ma olen õus, et kui sa siin tasapisi valgust hakkad nägema silma pähe hakkavad tulema, et me võime sõtta etra liikmekandidaadistaatusesse. Äki siis meie kaheldas ja hakkavad päris valgust nägema. Ma siis jub, et on üvahariikis juba aru, et see valimisi ei saa pidada äki. Aga muidugi üks teema, mis meil oli ka infotunis oli väga teravalt ülevol. Ja tõhuskus sellest, et esmaspäeval oli er-riportaalis Mark Orferi ülima artikel Eesti rahv-deemograafilist tulevikust. See tema näeb valgust. Sina teema peale valgust, aga ta näeb seda valgust täiesti tagu pidi, nii kui kiiker oleks pidi silma etuvad. Kõik on hästi, kõik on hästi. Igal pool maailma sündimus langeb. Selega ei ole mingit probleemi. Kuidas ei ole probleemi? Me toame talle ikkagi sealt samast artiklist näiteid, et kui meil praegu süüni paasas siin alla 10 000 lapse siis 30 aasta pärast on see number tõenus kolm korda väiksem, ehibolla sünnib il aastat kuskil 3 000, 3000 last. Ei saa paremalt midagi andada. Ja kui me siis vaatame, kõrvale paneme rändetrendid, et eestlased lähevad rohkem ära kui tulevad tagasi, aga rohkem tuleb sisse neid, kes ei ole eestlased ja eelkõigest laaviliikidest ja endiselt nõukogõidust. Mis tähendab seda, et nagu Kord Felseb, kuskil aastaks 250 eestlased Eestis juba moodustavad alla poole rahvastiku. Si ei sellele ka mingit probleemi. See on kõik on hästi. Te hirmut. Me hirmutame. Tema ei hirmu oma 80 juga meie hirmutame 200 ju on ta ilmselt võtnud oma meelest üligeniaalselt koha hoopsilt, toomus hoobs, 18. sajandi politoloogia, kes ta oli teadlane tuli välja selleoriaga, mis on siis politoloogias selle reaalpoliitilise koolkonna, alus, põhimõtteliselt või nurgivid, et kui riiklikku sekkum, mis ei oleks, ei ole ja tugevat valitsust ei ole ja reegleid, mida järgitakse ja inimesi sõunitakse kohustama ei ole, siis oleks inimelu lühik japane ja julm, kuidas ta seal ütleb. Aga see tähendab seda, et reaalpoliitikas sellise kontrolli saavad kehtastada ainult tugevamalt. Ja nõrgemad peavad paratamata tugevamaltele. Ja millegi pärast toll korral 18. sajandil hobsi teoria ilustratsiooniks toodi, tollal kardeti kohutalt mingis kiige suuri, kusagilt süvavere põhjast üleskerkivaid kaheksaalgusid, kes neelavad tükkis täiega alla, laevad kogu meeskonnaga ja need edasi edasi. Ilmselt on nüüd vihaline valgustatus jõudnud 18. sajandi tooma ja igasugust katastroofik tasemele. Ja nüüd ma näeb siis, et meil on selline tohutul õudust äratav 800 jalgku kuuluvad Ekri keskerak on ja isama ja vaardavad tema kalliberaalse maailma nagu ühe laeva koos meeskonnaga alla neelata, tule ikkagi mingitust luuludest välja kuules.
SPEAKER_02Ei, nagu sellel asja, ma näitel, et ma oma kapodi foobi, aga minus võib ju isegi vaut seda, aga tegelikult ta ju rääkis meile ikka jätkuvalt ekraikest. Ta rääkis meile sellest, kuidas Eesti ähvardab järgmiste valimiste järel, siis Ekr keskerakuna isama valitsus, milles mina nii kindel ei ole, sest Rein Salu käis sel nädalal esimeses stuudios, kus ta ütles, et jätku seda, mida ta on mitorda varem rääkinud, et ehkä ei ole valitsemisk kõrblik. Mil on juttu põhjal võis teha järelduse, et ta eelistaks teha valitsust näiteks koos juva riigi uue projektiparteiga nimega parempoudus.
SPEAKER_03Ma olud taitus selle välja. Ta ütle, et tema kaaluks valitsus tegemist parempoolsetega, et reformiakon aga on tema väga keeruline valitsus teha. Ma arvan, et ta ei öelnud, et nad on kõlmatad, muidugi me oleme külmatud, sest me oleme ikkagi kõige lähem konkurent, ja ma ei tea, üks kõik, mis numbrid ikkagi näitavad küsitused, aga ikkagi päris päris ajad ei pealt ka näita, ei saa hakata. Isamalt hakkab õhk välja minema, see on selge. Isamalt hakkab õhk välja minema. Ja see elektoraat, kes on tema taha kogunenud, see on see loksuv elektoraat. Meie nägime seda osuvate elektoratis kui meil oli 25%. Ja me teadime seda, et see ei ole püsielektoraat. Püsielektoraat on meilus järk kuskil seal 15%, suurk. Ei maksa endale illusooniti teha. Need on inimesed, kes meid pidevalt jälgivad, kes töötavad era konda erakonna, juht poliitikud tunnevad erakuna juht poliitikud, ma ei pea silma saanud meid sinuga, vaid ka siin poole metas seda teisi, siin kohalik nii edasi. Nad on sellele, et ka märgile ja selle kaua märgi poolt esindatavad, et poliitikale lojaalsed. Isaamaal oli umbes kolm aastat või rohkem ja järjest 5-6% sellist lojaalset toetajät. Ja siis nüüd propaganda küljest pumbatult. Ja ilmselt ka manipuleeritud küsitlusega on tal tõstetud see kuskil 25-7% peale. See ei ole püsi.
SPEAKER_02Küsimuseles, kui palju valimistele ära realiseerivad kindlasti. 85% see on selge. Aga meie plaan on väga lihtne. President valimised tulevad ka veel vahepeale, siin on võimalikega muid huvitavaid vigureid näha, aga. Aga plaan on väga lihtne, meie peame võtma järgmistel valimis veel nii hea tulemuse, et kombinatsioone, mida teha annab, oleks raske teha ilma meieata või kombinatsioon, mida tehakse, siis oleks sellised, mis on eboloogilised ja ebapõisvad. Me läheme praegu kohalik oma just tasemel seda, kui tehti ka pärast 21. aastat ja on tehtud ka praegu koalitsioone, mille loogika on aru saadav ainult siis, kui sa mõista, et koalitsioonide see motivaator on peas ja tekri ei oleks võimul. Või kui vaatame mõnd teist oma valitsust, mille loogik on peas, et trefikad ei oleks võimul peas, et soit ei oleks võimalus, siis teaks igast huvitavad kombinatsioone kirjusid ja ideoloogiliselt vastuolisi ja pakkapiku koalitsioon. Aga need ei ole püsivad koalitsioonid kunagi. Need ei ole püsivad koalitsioonid, või nad ei ole ka väga toimekad kolitsioonid, see on siis liiga kirjute liiga erinevad.
SPEAKER_03Ma ütle või ma seda varemgi öelnud, et Reinu on paigal jooksu maailma meister. Kui reinsaab peaministriks, me võime kindlalt kindlad olla, absoluutselt kindlad olla, et Eestis elu ei lähe paremaks, selle pärast, et tema ei taha tegelikult midagi muuta. Me läheme ju Tallinas. Me näeme ju igal pool, kus nad on koalitsioon. Ei ole ju positiivselt muutust. Migid muutust ei ole, muutus algab lasnamalt, muutus algab siit seal. Megid muutust ei ole. Ei midagi lähe paremaks.
SPEAKER_02Selle teema lõppuma panen ühe väga torada. Iga nädal, kui nad oma selle küsituse avaldavad, siis nad teevad siin jõuda mingid graafikuid ilusa, et ilmestavad, et kuidas numbrid välja näevad, seal vanuse gruppide kaupa, et kui ainult näiteks 25 aastas valiks või kui ainult linna inimesed, kui maa inimesed valiks, et kuidas siis pilt oleks meil. See oli üks ilus, graafikku tükki oli, et kui valida saaksid, kui oleks ainult rahvus põhine, siis oli niimoodi, et 95% keskerakonna valijatest olid venelased. Ja kui 100% sees oli siis pildile juil mahtus 5% isama ja rohkem, keegi pildile ei mahtunud, et mida see graafik näitas kõrvale selle, et ongi tendsk natuke, aga. Keskerakond võib olla konservatiivne erakond, aga ei ole rahvuslik erakond. Ta ei saa kunagi olla rahvuslik erakond või vähemalt ta ei ole Eesti rahvuslik erakond. Eesti ikagi on üks päris rahvuslik erakond, üks päris konservatiivne erakond. See on Eesti konservatiivne ravakond.
SPEAKER_01Radi saate räägima asjou, me saat, et saate nimi on räägime asjast.
SPEAKER_02Martin helme ja läheme nüüd kaugele kaugele hiinamaale. Tran pidi külastama hiinat juba, kui maigesti mäletan päris märsi alguses, aga siis oli hakkanud just Iraani Iraani rünnaku oli ära teinud. Ja pilt natuke liiga sane veel. Kohe järgmine nädal või otsa sinna sõitis siis puutin hinnasse. Ja, selles mõttes, minu vaade asja on selline, et sealt ei tunnud väga palju väga suuri uudiseid välja. Meil on siin külged vastu ka, et need sõnumid, mida Hiina andis Iraani osas või need sõnumid, mida ameiklased andsid taivani osas, annavad võimaluse spekuleerida, et ameiklased ja hiinlased tegid mingi kokkulepe, et hiinlased lasevad ameeriklastel iraaniga ja ameiklased lasevad hiinlastel tai vaniga teha, mis tahavad. Ma arvan, et see päris nii lihtne ei ole, sest neil oli teemasid, mida arutada, oli hästi palju, tohuttu kaks suur riik ikkagi neid valdkonni, kus neil on kasuvaid huvisid või ristumaid huvisid on lihtsalt lõpult register. Aga mida mina lugesin sealt välja ja nendest nii öelda korstnast tulevate suidumärkide järgi on see, et ikkagi Hiina ja Ameerika on üksteisele oluliselt lähenenud ja mingisuguseid probleemküsimusi otsustanud lahendada. Ja see on toimunud Venemaa arvelt ja nagu ma siin teen hästi julge järelduse on siis see, et Trump kohe kui ta teist ametisega alustas üritas venelastele pakkuda väga head tiili. Ja selle tiili põhjiba oli see, et meelitada Venema loobuma strateegiliselt partnerusest hiinaga, tõmmata Venemaa Ameerikaidile või Aerika strateegiliseks partniks. Ja siis lahendada hiinlaste oma probleemid juba parema tugevama positsioon peal. Venalast ei läinud selle kaasa. Ja trump tegi põhimõtteliselt gissingeri. Lähks hiinlas, et ükame need venelased kõrvale ja teeme oma vahel kokku läpe sellised, mis meid rahutavad.
SPEAKER_03Noh, seal väidavalt, et ikkagi põhirõhkoli majandus küsimustel. Mõlemad on teinest majanduslikult väga tugevalt sõltuvad. Hiinlased ei saa ilma Ameerika turuta, hiinlased ei saa ilma Aerika toormata, tegelikult on neil vaja paika panna reeglid ka selle uute tehnoloogiate vahelises võidusõidus teisintellekti vahelisest võidu jooksus. Ja nii nagu mina olen lukenud, et tehis intellekti teemal nad ka mingisuguse kokkulepe saavutused ja kokkulepe hästi lühidalt ja ma detailidega väga loomulikult kursis on see, et me võtame selle valdkonna kaheksi nii, et me kedagi teist ei lase oma vastikust monopole kahjustama. See tähendab seda, et venele visati üle parda. Eurooplased visati üle parda, hindud visate üle parda. Kõikes võiksid olla mingilgi määral tegijalt. See tähisintelect mõlemad tahavad seda rakendada maksimaalselt oma uutes sõjatehnoloogiates ja kui meil siin meie meedia kirjutab ka üudas. Ukrainal läheb sõjal viimase ajal palju paremini. See pärast läheb, et ameeriklased katsetavad oma tehis intelektivusi, katsetavad oma tulejuhtimise võimalusi, sadeliid luule, on viidu uuele tasemele ja seda kõike koordineerib omakorda teis. Ja see on teinud kui Ukraina rünnakud Venemaa pihta väga edukaks. Ehga ukrainlased ise ei saaks hakkama.
SPEAKER_02Kui palju on meie detbiilne meedia rääkinud, milline vene käsina on Trump. Ja kui sa nüüd tegelikult vaatad nii seda, mida Trump tegi esimesel ameti ajal, kui ta see Venelaisi pitsitas kui seda, mis moodi ta nüüd tegelikult venelased nurkamängid, suures mängus nurka mängid. Nii lähi seda Ladina-Ameerikas kui Ukrainas kui suhetes Hiinaga nii suurt suvet nii palju pressi, nii palju kahju vene ambitsioonidele, kui on Trump teinud selle aastaga. Mitte keegi ei ole teinud, mitte keegi roolalt reig on viimati nüüd.
SPEAKER_03Ta on põhimõtteliselt ära võtnud kõik tõsiselt võetavad liitused. Ei ole enam Venezuelat, tegelikult ei ole enam Iraani, Kuubaga on ka selline lülatõmba mängija ja äfardada hoom pakub tiili. Ja Kuubast ei ole millegi tegijate. Kuba on lihtsalt saar, kui me venelased on nüüd nad juba mitu puudil enam sellest rääkinud, aga varem praalisid kokku ja kuidas me viime oma raket uuesti kuubale ja vaada, kui siis Trump, kuidas ta nendega hakkama saab. Aga nüüd on selge, et kui mingi vene raket sinna ei tule. Kuskil sinna ei tule. Trump on mängin tegelikult rahvusvahelist mängu keeruliselt ja kõik teisis sõgadus ajavalt aga tegelikult eukalt. Kõik need, kes räägivad, et trump on loolil ja saab enam, millest karu ja seniiline ja väga hästi saab aru. Mängib väga pika sihikuga ja mängib tegelikult väga edukalt ja nüüd täpselt sama. Äritsi kohtumine Putiniga trump tegi selgelt etteanek. Ma ei taan sulle lõpetada Ukraina sõja, ma tahan selle vastu saada meie poolseid investeering ja ligi pääsud teie tooresursidele. No, see plus arktika plustika loomulikult. Ja veelised ütlesid, ettepanekud on huvitavad, me mõtleme nendele ja siis hakkasid vigurtama, hakkid lolli mängima. Trump ootas ja ootas ja ootas ja siis ütles, et okei, sinuga ei saa, ma teen sellega, keda sa tegelikult kõige rohkem kardavad, ehk hiinastega. Ja nüüd ongi. Ja Putin viisit rääkides, vene meedia rõhkab sellest koju as Putin võeti vastu paremini, kui Trump ei vasta tõele. Jah, ühtne moodi täpselt protokolaarselt mingisugust vahetti on. No, väga suurem pöördusega mõlemad välja. Ja teine asia, etga me ei tea ja me saame praktika sellest teada, mida siis ikkagi lepiti kokku Trumpi ja siival, aga me teame juba praegu, mida ei lepitud kokku Putin siivale. Velased tahtsid väga, kuna nad on Euroopa kaasiturust ilma jäänud ehitada välja veel ühte siberi jõuk kaks gaasjuh. Ja hiilased ütlesid, et ei me ei taha seda. Ja ütlesid seda väga lihtsal põhjusel, et mitte olla venelastes selle suhtes sõltuvad, ja ma arvan, et sellele eellus kokkulepe Aerika vedelkaasi ostmis osus.
SPEAKER_02No see jälle, meil siin Iraanis talen paar rääkinud ja meie meedia, teatav selline pealiskaudne või väärtuspooletamine, mis siin on käinud rahvusvahelise õiguse ja muu teemadeks ole, aga tegelikult ikkagi Iraani sõda on olnud ameeriklastele edukas. Üks kõik, mida meil see propaganda räägib, iraanlaste kõige, iraanastele oli paar sellist väga tugevat kaarti mängida. Esimene oli nende terrorivõrgustik. Hezpoha, Hamas hutid, mis neil seal veel pidi paidi on niisid ja asjad. See ruliti ära juba varem. Teine tugev kaart oli neil põhimõtteliselt see, et nad blokeerivad hormuusi väina ja hormuusi väinast ei saa enam eksportida nafta ja kaasi. Ja mida tegi sellele peale trampül ütles, teie blokeerite hormuusi väina ära teistele laevadele. Mina blokeerin ära kõigile. Tee ei lase teisi sõita, mina ei saa teit sõita. Ja hormu väin on olnud kolm nädalat juba niimoodi, et sealt tõesti midagi ei liigu. Kes sai hormuusi kaudu Nafat Aasia sai. Eelkõina, aga Jaapan, aga Korea ja ütlesime India ja filipiinid ja põhimõtteliselt Hiinasse. Hiina majandus vest nii suur. Põhimassleks Hiinasse ja hiinal oli kõige valusem. Ja mis moodi maailma majandus sellele reageeris, Ameerika nafta tööstus, Ameerika kaasitööstus lööb kõigi aegad ja kõiki rekordateid, tootmismahtudega. See on tulu, mille mitte lihtsalt ei ole see tulu, aga see on ka siis ütleme keopoliitiline valu võte, milles Trump hoi abvet seda Aasiat ja tal ei mingit kiirelt selle Iraaniga. Isuke võike, Iraani nafta, kõik mahutid ajavad üle. Iraaned pumpavad nähtad välja ja lasevad sinna samasse kõrbesse maha poolata. Puurtori seisma panemine rikub kogu tehnoloogia ära ja pärast selle uuesti käivitamine on väga kaljis ja väga raske. Tan selle Iraani küsimusele lahendanud korjumi sõlmepõhja võib-olla ründab neid veel, aga tegelikult vaadust rünnak ei ole. Ja sellest positsioonist ja teine asi, mille Trump tegi ära juba eelmine aasta, see puudutab seda arktikät, kui ta alustas kaubandusõda või tarii sõda, vabastuspäev või nagu ta nimetas, kus Hiina oli ju põhjopa kõrval oli Hiina põhisihtmärk. Hiinlased karistasid või maaksid kät sellega või tegid oma vastukaks selle, et piirasid nende muldmetallide eksporti Ameerikasse. Ja nüüd selle aasta jooksul on ameeriklased otsinud ja leidnud juba alternatiivseid kohti. Nii et hiilastel ei ole valu võtta enam mulmetallidega, ameeriklastel on valuvõtte nausta ja sellest positsioonist lepivad kokku, mida me saame teha.
SPEAKER_03No geopoliitiliselt, ma ütlen ka, et meil aega hakkab otsa saama, geopoliitiliselt tegelikult on praegu ikkagi kurs selles suunas, et tuleb uuesti piipulaarne maailm. See on piipulaarse maailma poolused on amerikased ja hiinlased, suhte on keerulised, mõlemad saavad aru sõidida me ei taha, nii nagu oli külma saale. Ja vastuolusid tuleb meil ikka, aga need vastuolud me lahendame, aga ülejään on meie võrreldes peeg-kategooria riigid. Ja venelased tegelikult nende kahe kohtumisega on väga selgelt näha, lükatakse peek-kategooria riikidega. Venemaal loomulikult oma geograafilise suurusega ja toormöresursidega säilitab ebaproptsionaalselt suure tähtuse maailma asjadeks. Ebaroportsionaalselt arvestada rahva ja majanduse üldiselt kehva seisuna. Ei ole arenenud majandus. Liselt ei ole arenenud majandus. Aga ta on rünatud praegu teise järguliste riikiulka, ja kes võib nüüd kerkida konkurendiks see ei ole oma Venemaa, vaid see on nüüd India. See on India, kes võib kerkida konkurentiks nendele kahele, aga India on graafiliselt natuke teises positsioonis. Ja ta ei ole sõltuva Ameerikast nii palju, ta ei ole sõltuv Hiinasti palju ja need omakorda ei ole Indas sõltuva. Ja, India on oma et sivilisatsioon alati. Ja India ilmselt hakkab nüüd toimuma üsna kiire ja radikaalne India ja Vema lähenemine. See ei ole muule maailma.
SPEAKER_02Mina teen sealt ikkagi sellise optimistärelduse, et nende, Trumpi-i kohtumise üks tagajärgedest on see, et meie peame vähem muretsema, sellepärast, et Vemaa meile kallale tuleb. Sestalt Venemaa ei ole enam selles positsioonis, et saaks endale seda kuigelt lubada. Agaks sai, me tame kõik vaatamasti kuulemast, olge meega jälle nädal pärast.
SPEAKER_00Kuule, et raaldisalemeid räägime. Saalate tasub Eesti konservatiivne raval. Järgi kuulemine internetis üle tuutis tunte.