"Si Vis Pacem..." Martin Helme: Eestit varitsevad võimutseva valitsuse armust suured sisejulgeoleku ohud.

Riigikaitselises saates "Si vis pacem..." on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helmega juttu valitsuse ja süvariigi vägisi võimuga käkerdamistest. 

Veel räägitakse "rändevangide" toomisest Eestisse, immigratsioonist ning sellest, millest oli hiljuti juttu Prantsusmaal konservatiivsete parteide liidrite kogunemisel. 

Ka räägitakse hulludest maksutõusudest, mis Eesti majanduse ja üheskoos sellega ka kodanike toimetulekuvõime hävitavad, sest Eesti paisatakse reformierakondlaste armust meelega kaosesse just ajal, kui varisema kipub ka maailmamajandus tervikuna. Samal ajal on valitsusel raha eelmisest eelarvest üle sadu miljoneid, kui mitte lausa miljard või kaks.

Saatejuht on Erik Boltowski

Transcript

0:17

Tere tulemast vaatama 135. tsivispaatsemi saadet, mina olen selle saatesarja toimetaja, saatejuht Eerik Bartowski. Ja ma kutsuksid teid täna kuulama juttu Eestit valitsevast sügavas sisejulgeolekuohust. Tänases saates tuleb juttu ka süvariigi, ütleme otse välja sigatsemisest, räägime hullumeelsetest maksutõusudest, mis Eesti majanduse ühes üheskoos sellega ka kodanikesse tähendab, juut, teie toimetuleku võime hävitavad ja et kõike seda arutada, oleme kutsunud täna stuudiosse Martin Helme. Martin tuli just Prantsusmaalt, kus ta pidas väga sisendusjõulise kõne. Martin on, tuletan jälle vaatajatele meelde EKRE esimees, Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees, endine rahandusminister aastatel 2019 2021, nii et räägime ka, muide rahast. Sa käisid Prantsusmaal, pidasid kõneteemaks, olid immigrandid. No ütleme siis niimoodi europoliitikas kogu aeg, öö, ükskõik kust otsast see juttu alustad, lõpuks jõuad välja immigratsiooniürituse ise oli siis aastapäeva tähistamine nii-öelda võidu võidupüha. Täpselt aasta tagasi toimusid Europarlamendi valimised, kus siis kõikidel rahvuslikel ja konservatiivsetele või suveräänsusmeelsetel jõududel erinevates riikides armastavad nad ennast ise natukene erineva aktsendiga siis tutvustada või, või esitleda no läks ju hästi, läks, hästi, läks väga hästi, läks, just nimelt prantslastel Prantsusmaal lausa kukutesse siis makrooni võimu ja korraldati, tulid, kutsuti esile ju erakorralised valimised, kus siis samamoodi sellel assamblee natsionaal ehk noh, ütleme siis rahvusnaalime eestikeelse rahvusrinne või rahvus rahvusliikumine siis sai ju parima tulemuse, aga läks hästi ka. Hollandis läks hästi, Hispaanias läks hästi, Portugalis läks hästi, Ungaris läks hästi, Tšehhis läks hästi Poolas, ühesõnaga et nii-öelda rahvuslikel jõududel läks igal pool hästi ja tulemuseks oli siis see, et Euroopa Parlamendis toimus ikkagi selline, noh, ütleme siis esmakordne üldse Euroopa Liidu ajaloos maavärin, kus siis need nii-öelda rahvuslikud jõud, kelle loosungite hulka ei kuulu rohkem Euroopale võimu andmist, vaid vastupidi võimu tagasitoomine liikmesriikides. Et need saavutasid siis sellise tulemuse, et me oleme praegu kolmandad, aga Euroopa poliitika on keeruline ja mitmekihiline, kuna kuna näiteks Aaefftee, Saksamaalt, kes enne valimisi oli meiega samas grupis, aga valimiste eel läkk noh, ütleme siis prantslaste sakslaste sisepoliitilised manöövrid nõudsid, et nad peavad olema eraldi üksteisest. FT on nüüd eraldi grupis, nii et kui me nüüd sellega, aga me teeme koostööd nendega, teeme noh, praktiliselt igapäevast koostööd nendega, et noh, kui me nüüd need ka kokku liidame ja kui me liidame siia juurde asjaolu, et siis see nii-öelda lahjema poolsem ütleme siis konservatiivne või rahvuslik fraktsioon nimega eetseeerr, Euroopa reformistid, konservatiivid on, on ka Meiega tihtilugu koos hääletab. Noh, siis tegelikult ja veel lisame siia juurde selle, et EPP, mis on praegu kõige suurem, noh, meie Isamaa kuulub EPP-sse nii-öelda peavoolu või eurokonserve ja, ja just nimelt need eurokonservatiivid, konservatiivsuse hääletad, konservatiivsed sotsialistid. Et see täpselt nii on, sest et EPP teeb alati esimeses järjekorras mujal Euroopas ja noh, tegelikult ju ka Eestis Kaja Kallase valitsust mäletab teeb alati esimeses järjekorras sotsidega meil meelepärasemalt koostööd, et ka nemad aeg-ajalt hääletavad nii-öelda selle tooni järgi, mis meie anname, patrioodid annavad, nii et noh, see oli ikkagi suur asi, mis me saavutasime aasta tagasi ja nüüd seda me tähistasime seal Prantsusmaal pikk sissejuhatus ja, ja noh, kui nüüd immigratsioonijutu juurde tagasi tulla kõik mured, mis Euroopas on ühel või teisel viisil, haakuvad immigratsiooniga, kas see on siseturvalisuse probleemid, vägivald, vägistamised, bussitamised autodega, rahva hulka, sõitmised, lihtsalt pommide panemised? Noh, kogu see asi immigratsiooniga seotud, kas see on majanduskriisiga seotud, see, et sa ei saa arstiabi, sest et sinu siis nii-öelda arstiabisüsteem on ülekoormatud immigrantidega, millest sina maksad, nemad ei maksa ju midagi. See, et kinnisvaraturg on kriisis, sellepärast et kui nii palju inimesi sisse kogu aeg voolab, siis ei ja neile endale ostujõudu ei ole, jälle maksumaksja maksab kinni nende eluasemesiis, sina ei mahugi kuskile, sina ei saa, sina, noor pere endale uut kodu ei saa osta, isegi rentida ei saa üürida, üürida ei saa, sest et kinnisvaraturg on hulluks aetud või haridussüsteem, kuhu sul ei ole paiguta, meie Eestis näeme seda, kuidas haridussüsteem on ju täiesti kokku jooksnud, venekeelseks kohati muutunud, eks ju. Õppida seal enam võimalik ei ole, sest noh, õpetajad ei jõua lihtsalt tegeleda sellega, nad tegelevad kõige muuga, kõik jõuab tagasi immigratsiooni, kõik jõuab tagasi immigratsiooni. Nii et pluss muidugi tööturg, inimesed, kes tulevad, on nõus tegema poole palga eest ära selle töö, mis mis on ütleme siis sinnamaani seal maal elanud inimeste harjunud küsima palka. Et tööturg on aetud hulluks. Nii et noh, kõik need asjad on seotud ütleme, elustandardi halvenemine on seotud immigratsiooniga ja selle tõttu tuleb sellest kogu aeg rääkida, sest et mida me näeme üle terve Euroopa. Seda me lähme nüüd Vildersi näite puhul, eks ole. Nii-öelda peavoolu parteid, kartelliparteid, ükskõik kuidas me neid nimetame, ühispartei parteid. Ega nemad võivad sulle rääkida ennem valimisi, et me võtame midagi ette nagu Merts CDU juht Merts, uus Saksa kantsler ütles enne valimisi paneme piirid kinni. Valimisõhtul, kui valimiskastid olid suletud? Ei, seda me küll ei tee, seda me küll ei tee. Eks ole, Wilders võitis valimised karmi immigratsioonivastase poliitilise platvormiga. Kaheksa kuud rääkisid läbirääkimisi, et teha koalitsioonilepingut, said väga hea, koalitsioonilepingu väga range immigratsioonipoliitika panid sinna kirja aasta otsa, mitte ühtegi punkti sellest ei täidetud valitsuse teised kõik osapooled blokeerisid kõik koalitsioonilepingu elluviimist. Miljonile jäänud midagi muud üle tuli valitsus laiali saata. Euroopa on kriisiolukorras. Ukrainas käib sõda, mida niinimetatud konservatiivne. Nimetame ta vastupanuks sotsialistliku internatsionaali konservatiivseks internatsionaali vastasrinne mida, mida konservatiivne internatsionaal sellest? Ja see oli väga oluline punkt, muide me võtsime vastu, fontaneb löö või fonton, löö deklaratsiooni, mis on siis meie koosolek toimuski siis see on ju selline kuulus prantsuse linn Pariisist. Ma tea, sadakond kilomeetrit eemal või natuke vähem kui sadakond kilomeetrit eemal, mis siis oli vanasti prantsuse kuningate suveresidentsi? Suured revolutsioonilised sündmused on seal toimunud ja hästi rikka ajalooga maru-maru muljetavaldav väike linnake. Ja üks punktidest või õigemini mitu punkti, mis meie selles deklaratsioonis oli kirjas, puudutasid ka kaitset ja riigikaitset ja mida me selge sõnaga ütleme, mitte mingil juhul ei tohi anda Euroopa komisjonile võimu või raha ühiseks kaitsepoliitikaks. Küll aga tuleb kindlasti usinalt toetada liikmesriikide enda kaitse tugevdamist, riigikaitse tugevdamist nii võimekuste tugevdamist kui, kui ka lisaraha suunamist. Aga see peab olema tingimata jääma. Kaitsepoliitika peab tingimata olema iga riigi suveräänne iseotsustamise koht, sellepärast et me näeme ju, mida komisjon teeb, mida ta tegi kahe tuhandekümnendatel eurokriisi ajal rohkem võimukomisjonile ja vähem võimu, liikmesriikidel, vähem otsustusvabadust. Me nägime, mis ta tegi siin, eks ole, i immigratsioonikriisi ajal 2015. Kui ennem seda ei olnud siukest asja olemas nagu mingid ühised kvoodid või ühine tagasisaatmis ühine asüülipoliitika siis ise korraldasid kriisi ja selle kriisi lahendamiseks ise võtsid endale võimu juurde ja lahendanud nad noh, loomulikult see kriisi koroonaga täpselt samamoodi, kuni koroonani. Ennekuulmatu oli, et Euroopa komisjon sekkub liikmesriikide meditsiinipoliitikasse, milliseid rohte võib, milliseid meditsiinipreparaate võib või ei või, või milliste meetmetega võideldakse, et näed ja nüüd Ukraina sõda siis on järgmine koht, kus, kus võtab, komisjon, tahab endale haarata selle viimase riigi kõige olulisema funktsioonis on kaitse ja koos rahaga, et meie muutku andku neile raha ja nemad siis vaatavad, kuhu nad selle raha panevad, kellele, kuidas ja mille jaoks. Nii et see absoluutselt meile kui patriootidele, suveräänsusmeelsetele, liikumiste juhtidele, see ei ole vastuvõetav, et riigikaitse jah, seda tuleb kindlasti tugevdada, aga ainult liikmesriikide põhiselt, mitte Euroopa liit ei tohi juurde võtta võimu ja noh, teine asi, mida siis ka selles deklaratsioonis öeldi, on ikkagi, et et pingutused peavad olema suunatud mitte sõja eskaleerumisele, vaid ikkagi rahupüüdlustele. Noh, loomulikult me kõik saame aru ja sellest, seal saavad kõik aru, kaasa arvatud Orbán, kellega ma seal päris pikalt juttu ajasin jälle. Et, et ega venelastega nii-öelda ilusa jutuga sa kuhugi ei jõua. Aga see ei tähenda, et me ise peaksime kippuma, sinna sõtta sisse minna. Kas näiteks lisa, noh, ütleme Euroopa-poolsed nii-öelda rahukaitsevägedega või mingite selliste poliitikatega, et noh, sellisel juhul see läheb asi veel hapumaks. Räägime ühest väga olulisest Eesti jaoks väga olulisest asjast. Natuke vahetame teemat, aga tegelikult on see samane migratsioonipoliitika, ainult et nüüd läbi kapi tagaseina üritatakse sisse murda. See on. Korraldatud kriis välismaa vangidega, kas see asi on juba ära otsustanud, tähendab, salaja on leping sõlmitud, ühesõnaga ja nüüd pandi meid fakti, et lihtsalt toomegi vangid sisse mingi ainult mingi 30 miljoni dollari eest ja selle eest Eesti sisuliselt Eesti riiki ja eesti rahvast on alandatud. Eino raha argument, esiteks on minu meelest üldse täiesti täiesti ebaoluline argument või noh, selle argumendiga seda vaidlust ei ole mõtet üldse pidada, et kas me teenime selle pealt või mitte. Tegelikult me kõik saame aru, et me ei hakka teenima selle pealt, et see 30 miljonit on meile pandud lihtsalt välja selliseks peibutuseks noh, riigi mõistes absoluutselt ebaoluline raha. Noh, kui me mõtleme kasvõi selle peale, milliseid kampaaniaid meil tehakse siin rohepöördeks, miljardid lähevad, miljardid lähevad Rail Balticule tuulikutele, miljardid lähevad, sajad miljonid lähevad homopöördele MTÜdele. Et noh, selles mõttes see 30 miljonit on absoluutselt ebaoluline raha. Ja seegi on vale, tähendab seda, 30 miljonit ei hakka teenima, see on vale. See on lihtsalt meie uinutamine või meile valetamine, sest meil on valetatud protsessi käigus kõige kohta sellest, et midagi ei ole otsustatud, me alles mõtleme, me alles kaalume, me alles räägime siin tegelikult oli ära otsustatud, nad tahavad neid vange, nad sõlmisid rootslastega selle kokkuleppe. Ja, ja nüüd on nii-öelda meie asi siin parlamendis asi ära vormistada. Et loomulikult ma ütlen selge sõnaga välja meie oleme, me tahame Liisa Pakosta umbusaldada, et kui me seda saadet siin teeme, siis umbusaldus seisab alles ees. Noh, eks me, eks me teame, et kui just koalitsioonid lagunema ei hakka, siis umbusaldused tavaliselt läbi ei lähe. Aga lihtsalt selle jaoks, et näidata, kui kategooriliselt me sellele vastu oleme ja lihtsalt selle jaoks ka, et näidata, et kui nüüd see asi läheb valitsusse, siis see läheb valitsusse, selgel valitsust saab, noh, ei saa öelda, et noh, aga miks te ennem midagi ei öelnud või kus te ennem olite, mida nad meile juba räägivad, et kogu aeg oleme ju rääkinud, et tuleb see asi tegelikult vastupidi kogu aeg on eitatud, et tuleb see asi meile näkku jälle valetatud. Nii nagu kogu see valitsus on kalipsot, petiste, absoluutne valetajate, petiste. Nüüd. Tegelikult ma küsisin ka infotunnis minister peaministri käest, et mis siis tema seisukoht on, et kui kui Pakosta sellega tegeleb ja tema selle valitsusest läbi laseb Riigikogusse saadab selle otsustamiseks sesse, vajab riigikogu otsust. Et kas tema arvates on see siis hea mõte, nagu meil ikka, Michal ei tule ju mingit vastust, Michal hakkas mingisugust statistikat rääkima, mingisuguseid näiteid mujalt maailmast tooma ja noh, aga aga kas talle endale tundub hea mõte või mitte, seda ta ei öelnud. Noh, aga põhimõtteliselt ütles, et aga kui see tuleb valitsusest riigikogusse, siis ju ikka peaminister peab seda toetama. Nii, tegelikult Pakosta tegutseb Michali toetusel. Meie olime valitsus, EKRE oli valitsuses ja ma mäletan ühte arutelu, kus oli küsimus selles, kas me võiksime hakata Soomest ja Rootsist tooma ehitusprahti Eestisse. Soome ja Rootsi nõudmised, keskkonnaalased, nõudmised, ütlemegi. Jäätmeregulatsioon on rangem kui Eestis, et nemad tooksid selle siia, meie saaksime seda põletada või ma ei tea, ümber töödelda. Ja meie seisukoht oli see, et Eesti ei ole prügimägi. Eesti ei ole Soome või Rootsi prügimägi. Nüüd tuleb välja, et Eesti on Soome ja Rootsi enim jätiste prügimägi. Väikeste seeklit eest inimjäätistes ja räägime nendest inimestest ka, kes need on, need on sellesama immigratsioonipoliitikaproduktid ju. Seesama immigratsioonipoliitika on Rootsi viinud olukorda, kus põhimõtteliselt iga päev vägistatakse, bussitatakse, loobitakse, granaate, toimub avalik ja võim ei sekku sellesse narkokaubandus, inimkaubandus. See on immigratsioonipoliitikat. Siis ütleme, see päris pale. Ja meie siis hakkame nüüd seda endale tooma väikese raha eest, et ei ole hea idee. Täiesti kuritegelik, täiesti Eesti-vaenulik, inimvaenulik ja, ja kusjuures, mis mind nagu veel noh, erakordselt vihaseks teeb, on see retoorika, mille saatel sest suurendab Eesti julgeolekut. Kas me, kas me, kas, kas te saate inimesed aru, me palkame 200 uut vangivalvurit ja vangivalvurid on sisejulgeoleku töötajad ja kui meil on rohkem siseoleku julgeolekutöötajaid palgatud, siis sisejulgeolek on parem. No kas kas saab enam haigemad teksti suust välja ajada? Võtab ahmima, eks absoluutselt algul naerma ja siis, ja siis kui hakkad nagu sisemist aru saama, mis jutt on siis teed oh muide kui see, kas sa ennustad praegu ette ka, mis, mismoodi see hääletus täna siin Riigikogus kulgeb? Täna tuletan meelde, 11. juuni. Jah, meil on umbusaldusavalduse, anname üle kohe istungi alguses, kas nüüd valitsus paneb ta samal päeval päevakorda, tavaliselt valitsust paneb, aga mul on täna pikk päevakord ja valitsus nii kangesti tahab rääkida oma lisaeelarvest. Mis on, noh, täielik nali, 40, viite miljonit liigutatakse lisaeelarvega, andke andeks, 40, viite miljonit me liigutame. Me liigutame, aasta lõpus tuleb eelarve muutmine, mille käigus liidud liigutatakse, noh, kas on jäänud kusagil midagi kulutamata ja siis kulutatakse teise kohapeal asja peab olema riigikogu otsusega kinnitatud, et see eelarve muutmine aasta lõpus me muudame sadu miljoneid aasta lõpus. Nüüd tulevad meile 45 miljonilise lisaeelarvega, kui meil oli koroona. Me tõime lisaeelarve, mis oli peaaegu miljard, arusaadav, eri uued, täiesti teistsugused tegevused, mida ei olnudki ennem ette nähtud. Ja, ja, ja maksulaekumiste drastiline vähenemine, mis siis tuli sellest majanduse sulgumisest. Et siis oli vaja lisaeelarve tulud 40 viite miljonit ümber tõstma oma eelarve sees ainult Peeerr, mida nad teevad ja, ja nemad ei taha, et see Peeerr neil uudistest ära kaoks. Selle tõttu nad noh nende jaoks on see väga halb uudis, et me räägime Pakosta. Muide, eelmine nädal oli uudis, et eelmine aasta jäi valitsusel kasutamata 1,7 miljardit eurot ja, ja seal on ka mingisugune üle kantimine käesolevas basse aastasse, mis kas on pool miljardit või ja siis nad räägivad meile või tõstavad maksja rahval. Ühesõnaga me läheme kohe ka raha juurde maksude juurdemaksutõusude juurde, sest esimesest juulist hakkavad meil maksud tiks uued uued maksud tiksuma. Mul on selleks siin lausa ühest ajalehest väljatrükk 26 26, sellist positsiooni, terve nimekiri, mis nüüd siis teil tõusma hakkab? Et räägi natukene sellest, et mis, mis, mis värk sellega on, sa oled rahandusminister olnud? Pool miljardit kantakse sellest sellesse aastasse ja ikka veel maksud tõusevad. Kui. Mina olin rahandusminister, siis me kandsime neid jääke üle paarisaja miljoni üle ulatus paar-kolmsada miljonit vast. Ja noh, see on, ütleme, riigieelarve mahu juures on see arusaadav, see on, ütleme mingitel ministeeriumitel mingi objektide vastuvõtmised, ehitusobjektide vastuvõtmised hilinevad, lükkuvad detsembrist jaanuarisse, mingid sellised liikumised on täiesti võimalik või, või jäigi raha kulutamata, ei täidetud kõiki töökohti ära jälle mõni miljon või, või mõnisada 1000 ja terve eelarve peale kokku. Miks ta nii suureks on läinud, on tegelik põhjus on selles, et meil on see nii-öelda tegevuspõhine, eelarve, tegevuspõhine eelarve ei ole eelarve, tegevuspõhine, eelarve on lugulaul. Kus sul on lehekülgede kaupa ilusat jutukest sellest, kuidas meil siin on üks suur pangetäis raha. Ja selle pange sees on kujuteldavad piirjooned ja selles kujuteldavates piirjoontest. Me saame kulutusi teha, aga kui me tahame teistmoodi teha, siis need piirjooned ei kehti. Me võtame aasta alguses rahandusaasta lõpul vastu riigieelarve, noh siin suurusjärguga natuke alla 20 miljardi 17 miljardit 18 miljardit. Ja ja põhimõtteliselt peaks olema dokument, mis ütleb, et valitsus peab kulutama neid ja neid asju nii palju ja ei tohi kulutada samal ajal rohkem, kui meil on neile raha antud. Ja siis valitsus tegelikult kulutab täpselt nii nagu tahab, sest et see nii-öelda pangetäis raha on tegelikult antud ministrile ja minister saab ise seda ümber jaotada täpselt nii nagu tahab, et ja siis tuleb ta selle aasta lõpul selle tühja pangega meie juurde ja ütleb, et tegelikult kulus teistmoodi. Teeme tagantjärgi vormistame ümber ja kuna see protsess on täiesti läbipaistvate, täiesti arusaamatu ja ministeeriumid ise ei tea, kuidas ja kuhu raha kulub siis mõnel pool on pöörane ülekulu, mõnel pool raha lihtsalt kulu ära, lihtsalt kulu ära ja, ja nad ei tea, kuhu läks ja kuidas läks. Ja siis nad peavad aasta lõpul kokku ja avastavad, et ups jälle jäi midagi. Kuidagi läks teistmoodi, et noh, see on see tegevuspõhine eelarve, millel ei ole mingit pistmist tegeliku eelarvega, et riik tegelikult lihtsalt ei tea, mille peale tal raha kulub ja kuidas tal raha kulub. Arvestamine on tegelikult ja no ja siis ongi vaja makse tõsta, sest et ühest otsast on näha, et kogu aeg on puudu ja ongi puudu. Sellepärast, et mingiteks asjadeks ette nähtud raha jääb puudu, teisest kohast jäävad mingid asjad üle ja keegi ei tea, kui palju jääb üle ennem kui vaadatakse, siis mingi jaanuarikuus tehakse kokkuvõtted ja siis hakatakse seda raha üle tõstma, aga kuna tegelikult seda raha ei ole, siis üle tõstetakse nii palju kui enam-vähem, kui päriselt on, et see see 1,7 miljardit 500 miljonit, et see tegelikku raha oli 500 miljonit arvutusliku raha oli peaaegu kaks miljardit ja siis noh, põhimõtteliselt lihtsalt tegeletakse loomingulise raamatupidamisega. Minu arvates selliseid ametlikke näpu pihta ei no lahti lasta. Tahan teha igatahes tuleviku võid, tulemuspreemiad ja, ja kõik selline asi tuleks neilt üleüldse ära võtta, tähendab, et kolmeteistkümnendat. Tuleb minna ja, ja ma tean, mida mulle öeldakse, et Martin, sa ise olid selle juures, kui sellele tegevuspõhisele ülemendi vastab tõele see tegevuspõhise üle tegevuspõhise eelarve siis nii-öelda plaan tehti Jürgen Ligi ajal, seda hakati ellu viima vahetult enne seda, kui mina ministriks sain ja mina olin esimest aastat minister, kui esimesed ministeeriumid läksid üle sellele ja siis kohe, kui ma nägin seda asja, mida endast kujutab tegevuspõhine eelarve. Kuulge, see asi küll tööle ei hakka, aga noh, Ma olin nii lühikest aega valitsuses ja siis tuli koroona ka veel peale, et noh, mul ei olnud aega sellega tegeleda ja siis hakkasid muidugi ametnikud rääkivad käivitamisfaasis, väiksed tõrked siin seal väiksed vead, teeme korda, nüüd me teame, mis probleem on, teeme korda, on olnud. Me oleme kübarsti 10 aastat korda teinud. Martin vahetame teemat kolme ühe niisuguse teema välja, mis on tegelikult väga-väga hullult sümptomaatiline praegusel Eesti riigile. Valitsemismoodusele selgus tegelikult, et Eestis on siiski võimalik teha ka head ajakirjandust ja ma nüüd tahan teha komplimendi Postimehes Martin Ehala, kas tegi suure intervjuu pankur parvel Pruunsillaga? Intervjuust selgus siis, et, et Eesti julgeolekut ohustava paragrahvi alusel võib Eesti vabariigis suvalist inimest piiramatult jälitada neile telefonidesse häkkida jälitatavale isegi mitte öelda, milles teda kahtlustatakse. Sisuliselt teha mingisugune vari, süüdistus selleks, et lihtsalt inimesteks, kohtugu kohtuprotsessiga kottida, aastaid ühesõnaga vedada. Me ju teame oma siin poliitikute näiteks Gert Kingo, eks ole, kes siis oli meil marti kuusik, marti kuusik, julgeoleku teema. Mingid seda saab teha selleks, et saada kätte mingisugunegi asi, millele üles ehitada siis nii see kriminaalasi, millega siis kohtusse minna, selle jaoks eelnevalt kuulatakse pealt, sobratakse Su meilides kalendrites ja kõiges kõiges isegi sinu arvuti prügikastis. Et see selles mõttes ennem kui tulevad kriminaalsüüdistused, toimub juba mõnda aega ju jälgimine või pealtkuulamine ja jälgimine, nii et see, mis parvel rääkis, noh, ütleme siis niimoodi, et nendele inimestele, kes on süsteemisüsteemiga paremini kursis või tuttavad seal midagi väga üllatavat ei olnud. Aga see on noh, oluline, et ka avalikkus aru saaks, millisesse ühiskondlikus formatsiooni me hakkame kohale jõudma. Et see ei erine väga palju nõukogude ajast, kus tegelikult ikkagi KGB ilma igasuguse karistustundeta koputaja kuulasid pealt, avasid su kirju noh, tegid, mida tahtsid ja ega meil on tänaseks päevaks on ainult tehnilised vahendid veel veel ütleme siis annavad veel suuremaid võimalusi. Parvel pruunsilla tegelik patt oli ju tegelikult mitte mitte korporatsiooni maja siis vara, ERM, ERMi muuseumi ühesõnaga Tartus vaid vaid tegelik patoli rehvikatele vastas mängiva erakonna, ehk siis Isamaaliidu rahastamine andis nendele raha see rahvikatele ei meeldinud, siis hakati kerima nii-öelda asja ja siis leiti tema mingisugused vestlused, pealtkuulatud vestlused selle ERMi maja suhteliseks. Kohtu käis käigus on ju välja tulnud. Need need andmed, mida korjati, on seadusevastased ehk siis niisugusi andmeid sellisel kujul ei tohi küsida. Ja prokuratuur ju valetas ka kohtule selle kohta, miks ja mida nad ei noh. Ja, ja nüüd on see, mis pruunzile intervjuust muidugi tuleb välja, on see, et tõepoolest meil on olemas ka juriidiline kate puhuks, kui sul ei olegi kuritegu, aga nad ikkagi tahavad sind nii-öelda rajalt maha võtta, siis on see nii-öelda riigivastane tegevus või riigi riigi julgeolekule ohuks olev tegevus, mis, mis on noh, nii kummist mõiste, mida nad ei peagi sisustama, mida nad ei peagi põhjendama. Lihtsalt nii on ja tempel otsaette. Ja, ja pärast seda oledki noh, ega, ega ilmaasjata peavoolu propagandakanalid ei tambi iga päev siis režiimi vastastele inimestele süüdistust, et nad ajavad Kremli jutu, need on omavahel seotud, et, et noh, mis riigivastane tegevus ikka on, ajab sama juttu nagu Putin, et talle ei meeldi homoabielu. Üks väga huvitav sait on internetis, seda nimetatakse käkikeerajat liiduks, sellel on teabeleht ja, ja seal ilmus üks niisugune väga vahva tekst just neil päevil, kus räägitakse, et Eesti ühiskonnas nagu ka mujal Euroopas kerkib esile uus eliit ehk juhtimisklass. Ja juhtimisklass ongi see keda, keda Reformierakond läbi mingisuguste oma saadikute või oma sõltuvate ametnikke määrab, et kuidas see, kuidas see asi käib, tähendab, meil on mingisugune kõrgem kõrgemate riigiametnike määramise komisjon, kes seda komisjoni valib, kes sinna kuuluvad, kuidas neid tegelasi vannutatakse, et nad oleksid ausad ja kas neid üldse vannutatakse. Esimese vabariigi ajal käis muide selline vannutamine, tan, inimesed kirjutasid reaalselt alla tuulus lehele. No aga vaatame lihtsamat poolt riigikogu liikmed ja ministrid annavad ka ametivandeametivanne on väga ilus, ilus jutt. Vannun, et jään truuks põhiseaduslikule korrale, töötan oma parimate oskuste ja südametunnistuse järgi Eesti rahva hüvanguks. No kas tänane valitsus töötab eesti rahva hüvanguks isegi oma oskuste puhul piiratud oskustega ei tööta? Kas nad on truud põhiseaduslikule korrale, mis muide põhiseaduslik kord selgelt keelab sellist pealtkuulamist ja taga tagakiusamist? Nagu me Eestis ju näeme? Ei ole ju truud põhiseaduslikule see valevanne, mida nad annavad. Tänane valitsus on andnud valevandepooled, riigikogu liikmed, kui nad ametisse astusid, andsid vale vale valevande. Nii et aga nüüd ametnikega on jah, meil on siin omaette klass tekkinud, see on ka muidugi sihuke pöördtoo uks, eks ole, ringi ringiratast käib asi korda, oled kõrgem ametnik, siis oled jälle mõni kõrgemas kohas omavalitsusjuht Reformierakonna toiduahelas. Noh nagu meil praegu, eks ole, Kuldar Leis oli Tartu reformierakondlane, siis vahepeal teed mingit äri, äri vääramatult põhitulu tuleb sellest, et sa teed tehinguid riigiga. Ja noh, ja siis nii, nii see ringiratast käib, eks ju. Ja see kõrgemate riigiametnike ametisse määramise nõukoda vist oli ta kanna, äkki ta oli niimoodi nimetati, see on riigikantselei juures, tegelikult moodustab selle, eks ole, peaminister noh, või vähemalt peaministri heakskiidu ka, on seal liikmed ja noh, kui me eelmine valitsus korduvalt käisime Ratasele rääkimas, et see, see seltskond, kes praegu seal on, meile ei sobi. Nad valivad meie vaenulikke inimesi kõrgematesse ametitesse, ametite peadirektoriteks, asekantslerit, ekskantslerit, eks. Et me ei taha, et see seltskond valib, sest nad valivad endasuguseid ja selle oleks võinud ära muuta, kui ratas oleks tahtnud, see oli Ratase teha, peaministri teha, aga tookord ei muudetud ja noh, ja nii ta läks, et nad jätkavad selle nii-öelda iseenda kliki taastootmist, jätkatakse sedakaudu, aga ma tahan ühe ühe väga-väga olulise liini siia sisse tuua, et miks see nii on või kuidas see nii on. Sellepärast, et esmaspäeval oli Riigikogus erikomisjoni korruptsiooni erikomisjoni istung, kus kuulati üle riigi valimisteenistust jälle ja valimisteenistus sõnaselgelt eesti keeles tunnistas üles, et 23. aasta riigikogu valimistel oli võimalik elektroonilisi hääli kustutada või muuta ja nemad seda ei kontrollinud ja nad olid isegi lausa valetanud, kui neilt küsiti, et kas te kontrollisite algul nad ütlesid, et seda ei saa teha, siis pandi neile elektrooniline tõestuslauale, et saab küll teha, siis nad ütlesid, ei tee, aga me kontrollisime, et seda ei tehtud. Ja siis küsiti, et kust te seda olete fikseerinud, näidake meile mingeid logisid mingeid protokolle, et te olete seda kontrollid. No tegelikult oli võimalik kontrollida, aga meil ei ole säilinud ühtegi kinnitust, et kontrollis valimisteenistus sisuliselt tunnistab üles, et 23. aasta valimistel elektroonilisi kõiki elektroonilisi hääli oli võimalik muuta, kustutada, lisada ja nemad seda ei kontrollinud. Et noh, ja siis me küsime, aga kes need inimesed sinna võimule pani? Kust need hääled tulid, kes need inimesed sinna võimule pani? Meil on tegelikult toimunud riigipööre, valimistulemus on lihtsalt kuskilt salvrätiku nurga pealt maha kirjutatud ja ma ei näe skandaali. Ja siis Kaja Kallas ütles, et me oleme võimule teibaga, vaid laske meil valitseda, valitsused on juba teada, mida mida saavutab või, või kas on oma seisukoha öelnud. OSCE Eesti e-valimiste audit. Audit audiitorid. Nad alguses nad käisid siin, nad tegid väga põhjaliku töö, nad kohtusid väga erinevate jõududega esindajatega siin kodanikuaktivistide, kohtunike riigiametnikega poliitikutega ja ütlesid, et peaksime aprillikuus teile vastuse andma oma raporti tegema. Aprillikuu tuli, läks, küsisime maikuus üle, et kas see, kas see on neil kuhugi takerdunud või kas on vaja mingit lisainfot, nad ütlesid, palju tööd on ja mingid muud asjad on vahele tulnud, et proovivad valmis saada. Varsti noh, nüüd on nad märku andnud, et järgmisel nädalal võiks raport tulla. Mis selle raporti sisu on meedia, mis selle raporti sisu on, me ei tea, aga noh üldiselt meie meie ei kujuta ette, et nad saavad öelda, et kõik on korras. Noh, see noh, sellisel juhul on nad käinud siin küll mitte midagi näinud ja kuulnud. Ameerikas, Donald Trumpi, Sid, lähim kaasvõtlenud küll kuuldavasti on omavahel raginasse läinud, aga, aga igatahes Elon Musk ütles. Noh, selliseid väga tungivast toonis isegi, et oma seisukoha, et, et USA-s tuleb valimistel igasugustest elektroonilisest seadmetest loobuda ja, ja töökas Donald Trump ei olnud ka midagi sellist, et nendes riikides, kus demokraatlikke valimisi noh, tõeliselt demokraatlikke valimisi ei toimunud. Ameerika ühendriigid ei toetagi. Mask on väga kriitiline olnud elektrooniliste valimiste suhtes ja loomulikult tuleb aru saada, et elektroonilisi valimisi on erinevaid, et meil on internetivalimine, elektrooniline valimine, võib ka seda tähendada, et sa lähed valimisjaoskonda ja sul ei ole paberpilet, vaid sa vajutad arvutiekraanil kandidaadi poolt piip või mingi puldi ja just ja kas hääl läks arvesse või ei läinud arvesse, sina ei tea. Sina ei tea, kuidas see ära loeti, võib-olla võib-olla ei loetudki? See seal on noh, need neid süsteeme, mis võimaldavad pettust, on erinevaid üles ehitatud, mistõttu ongi, et paber on see kõige lollikindlam. Ja, ja trump on tõesti olnud äärmiselt kriitiline nende nende riikide suhtes, kus valimissüsteem on, võimaldab ulatuslikku pettust ja Eesti kindlasti nende riikide hulka kuulub ja ma toon siin sisse võib-olla siukse kõrvalliini. Miks võitis Nabrodski Poola valimised? Kuigi arvati Ta jääb napilt alla. Mõni päev või no ütleme enam-vähem. Kui nädal enne valimisi käisid Poolas mõned Ameerika Ühendriikide valitsusliikmed, kes ütlesid sõnaselgelt välja, kui konservatiiv valitakse, siis võib poola olla kindel, et Ameerika julgeolekutoetus Poolale jätkub. No see ei ole isegi enam läbi lillede öeldud, et kui te valite euroliberaali, siis vaadake ise, kuidas hakkama saada. Et ja see, ma arvan, oluliselt muutis sellise kõikuva elemendi otsust lõpuks. Ja, ja miks me arvame, et see ainult Poola puhul kehtib, et see Eesti puhul ei kehti? Kuuldavasti Venemaa praegusel hetkel on ametlikult nõudnud seda Nato väed läheksid Baltikumist välja. No venelased seda nõudnud mõtteliselt alates Ukraina sõja algusest, et juba kui see Ukraina sõja nii-öelda ettevalmistav selline omavaheline pingete kruvimine käis siis juba venelased ütlesid, et mitte ainult Ukraina ei ole meie jaoks vastuvõetamatu, et on NATO-s vaid see, see, see jutt hakkas käima siis, kui Rootsi ja Soome võeti NATOsse, siis panid venelased käima selle plaadi, et Rootsi tähendab eriti Soome ajab neid vihaseks. Aga kõik Baltikum samamoodi ei tohi olla NATOs, noh, nemad räägivad NATO piiridest 97 aastal, eks ole. Põhimõtteliselt. Ja, ja ühest küljest tuleb seda võtta niimoodi venelaste läbirääkimistaktika, et me teame, palju tahad, vähe saad, tuleb küsida võimatuid, asju ka veel ja siis hakata välja pressima, et okei, sellest jupikesest meloobum, mis me vastu saame. Klassikaline venelaste läbirääkimistaktika. Teiseks loomulikult venelast tuleb ka aru saada sellest, et nad on oportunistliku riik, kui on avang, kui kuskil on segadus, nõrkus, nendel on nagu eriline nina sel hetkel sulle haiget teha ja peale tun tulla. Nii et noh, selles mõttes nad viskavad oma eesmärgid välja, kui võimalus avaneb, võib-olla 20 aasta pärast tulevad ja teevad selle teoks, ütlevad, aga me oleme kogu aeg seda rääkinud. Et tuletame Tartu maksu meelde 1030 pandi tartumaks lauale, 1530 hakati välja nõudma. Et noh, mõtlesin, nad on noh, erilised erilised tegelased. Ühest küljest me ei peaks nagu selle pärast liiga palju muretsema, ma võin öelda seda, mida mulle ütlevad, need ütleme siis mina olen trumpi meeskonna nende liikmetega rääkinud, kes on siis nii-öelda Ühe mehe kaugusel Trumpist üks etlev trumpi, esimene seltskond, kes saab nendega iga päev kokku ja, ja mina siis suhtlen nende inimestega, kes saab selle esimese ringiga iga nädal kokku. Ja aeg-ajalt ka trumpiga, aga harvem, eks ole. Nii et noh, ja mida nemad mulle ütlevad, ütlevad seda, et mitte mingil juhul ei ole Ameerika nõus, et nii-öelda Baltikum jäetakse Venemaale, et, et see ei kuulu üldse arutelu alla nende arutelude sees, mis toimuvad praegu Venemaa ja Ukraina vahel. Aga ärme nüüd see, aga see ei tähenda, et kui me nüüd siin ise maru uljalt läheme, põlvili suruma ja tükeldama ja varilaevastiku siin abordaaži tegema, et kui me iseendale jama kaela tõmbama, siis kohe ameeriklased seisavad meil selja taga, see seda ei tähenda, et need need on, nagu me peame sellest aru saama, et kui meil on nii-öelda suur suur sõber seisab selja taga, siis see ei tähenda, et me võime ise minna endale nagu tüli kaela tõmmata. Ja see on nagu vanades vene anekdootides, kus aetakse tüli norima kõige väiksem poiste suitsu päiksepaistega. Aga antud juhul Noh, ameeriklased ka seda selgelt öelnud, et kui te selle ise teravaks ajate, siis me ei tule. Et tegelikult muidugi siin Soome lahes laevu kontrollija minna, tüli norima, venelastega minna, kus on venelastel võimekus kakelda? Tähendab tõeliselt tõeline hullumeelsus. Peaks tegema Skageracy väinas, tähendab, enne veel kui Balti merre sisse tullakse, seal peaks olla NATO laevastik sinna. Ei ulatu varem veel parem Vahemeri Vahemeri Vahemeri on Kreeka laevastik, Itaaliani laevastik Prantsusmaale, laevastik. Hispaania laevastik Gibraltaril Inglismaal, laevastik, Bosporuse väinad. Okey mustal merel ka ei ole, on Venemaal kohalolek on tugevam, aga nii kui ta sealt läbi tuleb Vahemeres venelastel ei ole seal midagi, tulevad Suessist läbi, tulevad sealt Indiast ja kus nad sõidavad, need laevad, nii kui su Eestist läbi on. Vahemeri on nato meri, et erinevalt Läänemerest, kus on nagu ei ole sellist sõjalist võimekust kohal, aga venelastel on, et mis, mis, mis kohaga need inimesed mõtlevad, kui me siin üksi lähemeni täie ja sõna otseses mõttes läksime üksi kogu selle retoorika taustal, et mitte kunagi pisikese paadiga ja, ja, ja vahetult enne seda, kui ta oli põhimõtteliselt koduvetesse jõudmas, ehk siis kohe-kohe olid Vene laevad Vene lennukid teda nii-öelda enda kaitse alla võimelised võtma, et minna siin seda tegema, mitte Vahemeres, mitte täpselt Taani väinadest. Muud loogikat siin taga ei ole, kui see, et saaks tüli, noh ma ei näe teist loogikat. Millised on meie meie lahendused, Eesti lahendused, mida me konservatiivide partneritele Euroopa konservatiivid partneritele soovitame? Ukraina sõja või Ukraina sõja üldised, tegelikult kogu selle Euroopa kriisi lahendamiseks. Täiesti selge on see, et idaeurooplased saavad aru vene probleemist ja lääneeurooplased ei saa aru lihtsalt noh, seesama ikka kogu Aktoon seda näidet. Nii nagu meie ei mõista olemuslikult ei mõista Hispaania või Prantsusmaa probleemi Maroko või Alžeeria, aga no lihtsalt meil puudub taustsüsteem, selle mõistmiseks. Nii ei mõista hispaanlased või itaallased või prantslased, Venemaad lihtsalt ei mõista. Puudub kogemus. Kui ma tahan hakata prantslastele rääkima Venemaast, siis ma pean kõigepealt rääkima neile natsi okupatsioonist et neil mingisugune siis neil tekivad mingid paralleelid, mis viib nad samasse nagu välja võistlev lainele ja et lihtsalt nii nende viimane mälestus venelastega asjaajamisest oli see, kui Napolion Moskval käis või, või noh, ütleme kui Moskva siis Aleksandr Pariisis käis, eks ole, et, et aga see on liiga kaugel, see, see see ei kõneta, lihtsalt ei kõneta ja hispaanlastel pole üldse nii, et seda tuleb aru saada, et kui meil siin ka Eestisse, eks ole, vanasti kogu aeg räägiti. Le Pen on kremli-meelne salvinjungrib ei ole. Kohe päris kindlasti ei ole, ma tunnen neid nüüd juba mitu aastat ja päris hästi isiklikult ja noh, absoluutselt selge ei teema Eilebeeenney salvini ega kindlasti mitte ka Orban ei ole Putini-meelsed venemeelsed, see on, see on lihtsalt täielik propaganda. Aga eriti lääne liidrid, lääne poliitikud, no lihtsalt ei saa asjast niimoodi aru, nagu meie saame aru, ei ole seda ajaloolist kogemust all ja seda tuleb selgitustööd teha. Mida veel tuleb neile rääkida, see on teine väga oluline asi, mida ma olen Lääne-Euroopas nüüd hakkavad aru saama. On see, et. Riik ei pruugi sõber olla, sinu oma riik ei pruugi sinu sõber olla, et see, mida leppfännile tehti nüüd kohtuasjaga see on nüüd luuüdini šokeerinud, kuidas on võimalik, et kohtusüsteem on poliitiliselt meie vastu ära kasutatud? Tere tulemast klubisse, sõbrad, nii on kogu aeg, meil on siin kogu aeg, nii, oli, oli vene ajal, on jälle ja et noh, nii ta on lihtsalt tänasel päeval ja, ja sellest jälle Ida-Euroopa kõik, kes olid teisel pool raudset eesriiet, saavad aru sellest mida tähendab Süvari, mida tähendab julgeolekuvõimu kuritarvitamine, mida, mida, mida tähendab see, kui sul on võimul inimesed, kes nii-öelda tõlgendavad seadusi ümber. Et noh, mismoodi see haakub korruptsiooniga ja läänepoolsed inimesed, noh ütleme nii, et meil on vaja nende, nende jaoks on see uus maailm ja väga õudne maailm, väga hirmutav maailm. Ja, ja nad, ei, nad ei, nad, nad neil on nagu raskusi sellega leppimisega. Nii et noh, see on see, mida mina ikkagi aitan, neil nagu mida mina neile õpetada saan või rääkida saan, eks ole, et mida tähendab kuidas, kuidas need protsessid lähevad, et kui sul täna on kohtunik, kes mõistab poliitilisel alusel süüdi partei juhi siis mida see tähendab ühiskonnale laiemalt kahe aasta pärast, 10 aasta pärast, mida see tähendab kodanikele laiemalt, et noh, see, see protsess, meie teame, mismoodi see liigub, nemad ei. Sakslased võib-olla mõistavad endale on olnud seesama, kui, kui Adolf võimu haaras. Mäe või idas Ida-Saksamaa Saksamaal on jah, sama sama lugu, et Saksamaal lääne pool ollakse ikka kohutavalt naiivsed, vahepeal ja idasakslased saavad asjadest aru, mistõttu muidugi jõuana FT Ida-Saksamaal kõige populaarsem partei Lääne-Saksamaal mitte. Nii et see on, see on aga, ja samas mida, mida, mida nemad meile õpetavad, ütles mulle shordambardella. Et kui te prantsuse immigratsioonipoliitika näide sellest kõigest sellest, mida ei tohi teha ei tohi teha ja noh, sama me võime Rootsi kohta öelda, eks ole. Orbáni Euroopa vastalisus tuli ju ka muide sellest, et, et 2015 kui taheti migratsioonilaineid läbi Ungari, eks ole suunata ja siis hakkas asi nende tüli pihta. Et aga aitäh sulle, Martin Helme, et sa tulid sihispaatsemi saatesse, neid jutte kõike meile rääkima. Meie kohtume teiega taas nädala või kahe pärast, siis kui tekivad uued uudised jälle või uued teemad meile senistele kõike head, nägemiseni.